4 küsimust nõukogu liikmele: Joosep Tiks
Joosep Tiks on Eesti Ekspressi ajakirjanik, pikaaegne väitleja ja kohtunik, kes panustab alates sellest aastast ka Väitlusseltsi nõukogu töösse. Miks on Joosepi meelest argumenteerimisoskus tähtis ja millist olulist rolli on tema kohtunikutöös mänginud ikooniline "Grosso" kell, saab lugeda allolevast postitusest!
Millega igapäevaselt leiva lauale tood?
Kas just nüüd igapäevaselt, aga üldiselt toon leiva poest kotiga. Soovitan Karja pagari porgandileiba!
Milline on Sinu kokkupuude väitlusega?
Kokkupuude väitlusega on järjest harvem. Tõsi, väitlejatega kui sellistega suhtlen päris tihti. Sõbrad ju ikkagi, ega neist nii kergesti vabane. Mu esimesed väitlused toimusid rohkem kui 10 aastat tagasi suveakadeemias. Toona toimus see Roostal. Sealtmaalt sai päris palju käidud kõiksugu turniiridel ja väitlusvärkidel. Enam niiväga mitte, kui, siis pigem kohtunikuna. Väitlejana saaksin vast nooremate käest säru.
Miks Sa arvad, et argumenteerimisoskus on oluline?
Kõlab küll küüniliselt, kuid olen oma töös ajakirjanikuna näinud, et hakkama saab ka argumenteerimisoskuseta. Kõlab näiteks mõne poliitiku väide ja see läheb juba argumendina arvesse. Oleks ju kena, kui ühiskond nõuaks rohkemat. Et valijad teaksid, mis on argument ja ka nõuaksid seda ühiskonnale oluliste muudatuste põhjendamisel. Võimalik, et nii saab ka targema ja tervema poliitika. Eks ole ka isiklikul tasandil tuhat põhjust, miks on kasuks oskus argumenteerida, kuid mis neist ikka nüüd ükshaaval välja tuua.
Räägi üks vahva väitlusega seotud mälestus.
Voor hakkas, esimene kõne juba käis ja avastasin, et mul ei ole millegagi aega võtta. Olin kohtunik. Mobiiltelefon asus eiteakus. Paluda väitlejal kõne peatada olnuks ka piinlik, see oli juba nii minuti kestnud. Õnneks oli klassiruumi seinal legendaarne „Grosso” kell. Grosso oli tegelaskuju, kui mälu ei peta, siis superkangelasest lendav siga, kes reklaamis vist jäätist. Sellised olid vist kõikides Eesti koolides. Kogu ülejäänud väitluse olid mu silmad naelutatud selle sea sekundiseierile.
Kas just nüüd igapäevaselt, aga üldiselt toon leiva poest kotiga. Soovitan Karja pagari porgandileiba!
Milline on Sinu kokkupuude väitlusega?
Kokkupuude väitlusega on järjest harvem. Tõsi, väitlejatega kui sellistega suhtlen päris tihti. Sõbrad ju ikkagi, ega neist nii kergesti vabane. Mu esimesed väitlused toimusid rohkem kui 10 aastat tagasi suveakadeemias. Toona toimus see Roostal. Sealtmaalt sai päris palju käidud kõiksugu turniiridel ja väitlusvärkidel. Enam niiväga mitte, kui, siis pigem kohtunikuna. Väitlejana saaksin vast nooremate käest säru.
Miks Sa arvad, et argumenteerimisoskus on oluline?
Kõlab küll küüniliselt, kuid olen oma töös ajakirjanikuna näinud, et hakkama saab ka argumenteerimisoskuseta. Kõlab näiteks mõne poliitiku väide ja see läheb juba argumendina arvesse. Oleks ju kena, kui ühiskond nõuaks rohkemat. Et valijad teaksid, mis on argument ja ka nõuaksid seda ühiskonnale oluliste muudatuste põhjendamisel. Võimalik, et nii saab ka targema ja tervema poliitika. Eks ole ka isiklikul tasandil tuhat põhjust, miks on kasuks oskus argumenteerida, kuid mis neist ikka nüüd ükshaaval välja tuua.
Räägi üks vahva väitlusega seotud mälestus.
Voor hakkas, esimene kõne juba käis ja avastasin, et mul ei ole millegagi aega võtta. Olin kohtunik. Mobiiltelefon asus eiteakus. Paluda väitlejal kõne peatada olnuks ka piinlik, see oli juba nii minuti kestnud. Õnneks oli klassiruumi seinal legendaarne „Grosso” kell. Grosso oli tegelaskuju, kui mälu ei peta, siis superkangelasest lendav siga, kes reklaamis vist jäätist. Sellised olid vist kõikides Eesti koolides. Kogu ülejäänud väitluse olid mu silmad naelutatud selle sea sekundiseierile.