2019. aasta PISA uuringute järgi suudab vaid iga seitsmes Eesti kooliõpilasest eristada fakti ja arvamust. Riikliku õppekava üldpädevused, näiteks õpi- ja suhtluspädevus, seavad analüüsioskuse küll olulisele kohale, ent ometi on eesti keele riigieksamite tulemused kolme aasta jooksul üha langenud – hindajad toovad ühe põhjusena välja just puuduliku argumenteerimisoskuse. Ühiskond muutub kiiremini kui haridussüsteem, mistõttu tuleb leida uusi meetodeid, kuidas arendada õpilastes vajalikke oskuseid.
Väitlus pole üksnes võistluslik mõttesport, vaid väitluslikke elemente saab kasutada meetodina, et arendada õpilaste kriitilise mõtlemise, info analüüsimise ning eneseväljendusoskusi. Arutlemine ning argumenteerimine kuuluvad kõigi ainetundide juurde, alates humanitaar- ja sotsiaalainetest reaal- ja loodusaineteni välja.
Just sellel eesmärgil viib Eesti Väitlusselts läbi aineõpetajatele suunatud koolitust “Kuidas kasutada argumenti ainetunnis?”. Koolituse käigus antakse koolikollektiivile praktilisi juhtnööre argumenteerimismeetodi rakendamiseks oma aine raames. Üheskoos mõeldakse, kuidas argumenteerimis- ja kriitilise mõtlemise oskust koolitöös läbivalt arendada. Koolituse saab kujundada vastavalt soovidele ja vajadustele, lähtuvalt konkreetse(te)st õppeaine(te)st, õpilaste vanustest jne.
Koolitussoovist kirjuta palun aadressile aurelia@argument.ee.
Tagasiside:
"Väga huvitav ja vajalik koolitus. Ka reaalainete õpetajana sain olulisi mõtteid, kuidas siduda matemaatilised definitsioonide tõestused ja argumendi esitamine ning õpilastele rõhutada põhjendamise/ tõestamise olulisust." – Kaire, Kindluse Kool
"Kutsun õpetajaid üles väitlust kui meetodit enda ainetundides julgelt praktiseerima ja noori rohkem aktiivsesse arutellu kaasama. Juba alustades on teil pool võitu käes." – Marit Tarkin, Kuressaare Nooruse Kool
