4 küsimust nõukogu liikmele: Maarja Kärson
Pikalt advokaadina töötanud ning nüüd Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunikuna tegutsev Maarja Kärson peab väitlemisest saadud oskusi olulisteks nii tööd tehes kui ka sõprade ja kolleegidega suheldes. Kogemused väitlusvõistlustelt aitavad tema sõnul siiani hoida mõnes keerulisemas esinemisolukorras külma närvi.
Millega igapäevaselt leiva lauale tood?
Õppisin õigusteadust ja tegutsesin 11 aastat advokaadina ühes Eesti suuremas advokaadibüroos. Siis otsustasin tutvust teha ka teiste eluvaldkondadega ja viimased neli aastat olen olnud nõunik Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnas.
Milline on Sinu kokkupuude väitlusega?
Väitlemisega alustasin keskkoolis ja üsna pea osalesin WSDC-l, mis on kindlasti üks mu ägedamaid väitluskogemusi. Kõige aktiivsem väitlusperiood oli tudengina Tartu Ülikooli väitlusklubis, kus sai palju väideldud nii kodus kui võõrsil, paar aastat klubi juhitud, siseriiklikke ja rahvusvahelisi turniire korraldatud, keskkooliväitluse kohtunikuks käidud ja õpilasi juhendatud. Osalesin ka Eestis toimunud IDEA suveakadeemias Eesti võistkonna treenerina. Pärast kooli jäi väitlemiseks vähe aega, aga soov jääda väitluskogukonnaga seotuks viis mind veel kahe Eestis toimunud EUDC korraldusmeeskonda.
Miks Sa arvad, et argumenteerimisoskus on oluline?
Argumenteerimisoskus on minu arvates selge ja kriitilise mõtlemise vundament. See õpetab eristama (objektiivseid) fakte (subjektiivsetest) arvamustest nii enda peas kui teiste kõnedes-kirjutistes. Mind on see väga palju toetanud töös, kus oskus struktureeritult mõelda ning oma seisukohti põhjendada on olnud olulisel kohal. Ja väikese lisaboonusena lisab argumenteerimisoskus lihtsalt autoriteeti nii kolleegide kui sõprade seas – ilmselt on paljud väitlejad kuulnud enda kohta midagi sellist: "Ära temaga vaidle, ta on väitleja!"
Räägi üks vahva väitlusega seotud mälestus.
Üks omamoodi naljakas seik meenub WSDC-lt. Suutsime tiimiga breikida kaheksandikfinaali, kus väideldi improteemadel ehk siis teema ja pool anti teada ca 30 minutit enne vooru. Pidime väitlema teemal "This House would ban genetic screening". Aastal 2002 oli see kogu tiimile üsna tundmatu valdkond ja nii me siis juurdlesime pea kogu ettevalmistusaja selle üle, mida "genetic screening" üldse tähendada võiks. Midagi mõtlesime välja, kaasus sündis enam-vähem teel laua tagant pulti. Muidugi me seda väitlust ei võitnud, aga üks kohtunikest hiljem kommenteeris, et te küll eriti aru ei saanud, millest räägite, aga tegite seda väga hästi! Aja möödudes tundub see olukord üha naljakam, samas annab ka mõnes keerukas esinemisolukorras julgust külma kõhtu hoida ja lihtsalt ära teha.
Õppisin õigusteadust ja tegutsesin 11 aastat advokaadina ühes Eesti suuremas advokaadibüroos. Siis otsustasin tutvust teha ka teiste eluvaldkondadega ja viimased neli aastat olen olnud nõunik Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnas.
Milline on Sinu kokkupuude väitlusega?
Väitlemisega alustasin keskkoolis ja üsna pea osalesin WSDC-l, mis on kindlasti üks mu ägedamaid väitluskogemusi. Kõige aktiivsem väitlusperiood oli tudengina Tartu Ülikooli väitlusklubis, kus sai palju väideldud nii kodus kui võõrsil, paar aastat klubi juhitud, siseriiklikke ja rahvusvahelisi turniire korraldatud, keskkooliväitluse kohtunikuks käidud ja õpilasi juhendatud. Osalesin ka Eestis toimunud IDEA suveakadeemias Eesti võistkonna treenerina. Pärast kooli jäi väitlemiseks vähe aega, aga soov jääda väitluskogukonnaga seotuks viis mind veel kahe Eestis toimunud EUDC korraldusmeeskonda.
Miks Sa arvad, et argumenteerimisoskus on oluline?
Argumenteerimisoskus on minu arvates selge ja kriitilise mõtlemise vundament. See õpetab eristama (objektiivseid) fakte (subjektiivsetest) arvamustest nii enda peas kui teiste kõnedes-kirjutistes. Mind on see väga palju toetanud töös, kus oskus struktureeritult mõelda ning oma seisukohti põhjendada on olnud olulisel kohal. Ja väikese lisaboonusena lisab argumenteerimisoskus lihtsalt autoriteeti nii kolleegide kui sõprade seas – ilmselt on paljud väitlejad kuulnud enda kohta midagi sellist: "Ära temaga vaidle, ta on väitleja!"
Räägi üks vahva väitlusega seotud mälestus.
Üks omamoodi naljakas seik meenub WSDC-lt. Suutsime tiimiga breikida kaheksandikfinaali, kus väideldi improteemadel ehk siis teema ja pool anti teada ca 30 minutit enne vooru. Pidime väitlema teemal "This House would ban genetic screening". Aastal 2002 oli see kogu tiimile üsna tundmatu valdkond ja nii me siis juurdlesime pea kogu ettevalmistusaja selle üle, mida "genetic screening" üldse tähendada võiks. Midagi mõtlesime välja, kaasus sündis enam-vähem teel laua tagant pulti. Muidugi me seda väitlust ei võitnud, aga üks kohtunikest hiljem kommenteeris, et te küll eriti aru ei saanud, millest räägite, aga tegite seda väga hästi! Aja möödudes tundub see olukord üha naljakam, samas annab ka mõnes keerukas esinemisolukorras julgust külma kõhtu hoida ja lihtsalt ära teha.