Demagoogia äratundmiseks ja vältimiseks on vaja teada, missuguseid demagoogiavõtteid üldse on ja kuidas neid kasutatakse. Demagoogiavõtteid on palju ja need võivad esineda mitmel viisil. Järgnevalt tutvustame kuut kõige levinumat. 

1) Vaata, milline sa ise oled ehk Argumentum ad hominem

Selle demagoogiavõtte puhul viidatakse oma seisukoha tõestamiseks vastase isikuomadustele, mitte kõne all olevale sisulistele küsimustele. Tihti üritatakse seeläbi kuulajat veenda, et vastaspoolel ei ole piisavalt autoriteeti või on mingi muu põhjus, miks teda uskuma ei peaks. Tegu on aga loogikaveaga, sest isikuomadused ei ole kuidagi seotud argumendi sisu ja loogikaga.

Näiteks süüdistatakse kuulsat näitlejat vägivallas, kuid tema fännid kaitsevad teda väitega „Ta on nii andekas näitleja, ta ei ole kindlasti kellelegi liiga teinud!“. See on loogikaviga, sest näitlemisoskus ja kõrge moraal ei pruugi olla omavahel seotud.

Ad hominem loogikaviga levib laialt ka poliitikas, kus rünnatakse kandidaati, selle asemel et tema seisukohti kritiseerida. Näiteks on Isamaa liige Riina Solman väitnud peretoetustest rääkides, et „karjäärile keskendunud valitsuse liikmed ei suuda oma isiklikest valikutest ja nende õigustamisest kaugemale vaadata”^[i]. Nii üritas Solman valitsuse liikmete autoriteeti vähendada, väites, et nad keskenduvad karjäärile, mitte perele, ja seetõttu ei oska pereprobleeme hinnata. Solmanil võib valitsuse liikmete koha pealt isegi õigus olla, kuid valitsuse poliitiliste seisukohtade kritiseerimise asemel kritiseeris ta valitsuse liikmeid endid.

Ad hominem’i näitena sobib ka reformierakondlase Jürgen Ligi kurikuulus väljaütlemine Facebookis SDE endise juhi Jevgeni Ossinovski kohta: „Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast, peaks olema üliettevaatlik.”^[ii] Siin üritas Ligi näidata, et Ossinovskil ei ole õigus sellepärast, et tema isa on sisserändaja, samas jätab ta Ossinovski ideede nõrgad kohad välja toomata.

Õpilaste tähelepanu tuleks juhtida sellele, et inimese isikuomaduste asemel tuleb analüüsida tema esitatud argumente.

2) Läbi aegade ehk Argumentum ad antiquitatem

See demagoogiavõte rõhutab, et kuna midagi on juba pikalt ühtmoodi tehtud, siis järelikult peaks sellega jätkama. Loogikaviga seisneb selles, et ei selgitata, miks on vana traditsiooni järgimine ka edaspidi sobilik või hea.

Demagoogiavõtet ad antiquitatem kasutati 20. sajandi algul, kui väideti, et „naistel pole kunagi valimisõigust olnud, miks me peaks selle neile nüüd andma“. Tänapäeval on levinud väide, et „abielu on ju alati olnud mehe ja naise vahel“.

Demagoogiavõtet ad antiquitatem kasutatakse ka oma poliitilise joone õigustamiseks. Näiteks väitis Riigikogu endine esimees Eiki Nestor ÜRO ränderaamistiku arutelude käigus, et „avalduse toetajad pooldavad 1990. aastate algusest aetud välispoliitilise joone jätkamist“^[iii]. Selle väitega viitab Nestor, et avalduse toetamine on hea põhjusel, et see läheb kokku välispoliitikaga, mida Eesti alati järginud on. Tegu on loogikaveaga, sest puudub seletus, miks on 1990. aastate välispoliitilise joone jätkamine veel aastaid hiljemgi mõistlik.

Kui oma seisukohta tõestatakse vihjetega ajaloole ja traditsioonile, siis võiks õpetaja aidata õpilastel miks-küsimuste abil selgitada, miks mingi väljapakutud traditsioon sobib või ei sobi tänapäeval.

3) Libe tee ehk Slippery slope

Libeda tee puhul väidetakse, et teatud otsustele järgnevad kindlasti kohutavad tagajärjed, kuid ei selgitata, miks just nii läheb. Näide libeda tee argumendist: „Kui me legaliseerime marihuaana, pole kaugel ka aeg, kus iga laps saab poest heroiini osta.“ Siin väites on järeldusega väga kaugele mindud, kuid puudub selgitus, miks ühe narkootikumi legaliseerimine viib teise narkootikumi poes vabalt müümiseni.

Libeda tee väited on poliitikas populaarsed. Näiteks on EKRE poliitik Mart Helme kooseluseadusest rääkides väitnud: „Kui me seda institutsiooni lammutame ja võrdsustame mingisuguste teiste kooseluvormidega, mis on rahvastiku seisukohalt mitteproduktiivsed, siis me võime igasuguseid asju vastu võtta, aga lõpeb see asi sellega, et tulevad moslemid ja panevad kõigile sotsiaaldemokraatidest naissaadikutele koti pähe ja ongi kogu lugu.“^[iv] Tegu on loogikaveaga, sest Helme ei seleta, kuidas on kooseluseaduse vastuvõtmine seotud moslemitega.

4) Häda tuleb ehk Argumentum ad baculum

Väitega „häda tuleb“ tahetakse hirmutada kuulajat mõne tagajärjega, mis reaalsuses on ebatõenäoline või ülepaisutatud. Hirmutamist näitlikustab USA endise presidendi Donald Trumpi väide Süüria põgenike vastuvõtmise kohta: „Võib-olla on nad ISIS-e liikmed /—/ See võib olla üks strateegilisemaid plaane läbi aegade. Võib-olla on tegu 200 000 ‒ liikmelise armeega.“^[v] Trump üritas näidata Süüria põgenikke ohtlikuna, et põhjendada nende vastuvõtmise lõpetamist.

Märgates hädaga hirmutamise juhtumit, tasub lasta õpilastel arutelda, kui tõenäoline on õnnetus, mida esile manatakse. Näiteks Trumpi väite puhul on mõistlik selgitada, miks on väga ebatõenäoline, et kõik Süüriast raske tee ette võtnud põgenikud on kas ISIS-e liikmed või üldse sõjaväelased.

5) Hernehirmutis ehk Vastase seisukoha äärmuslikuks tõlgendamine

Hernehirmutise taktika puhul kirjeldatakse vastase seisukohti oma sõnadega, näidates neid ekstreemsete ja rumalatena. Nii hakatakse ründama ekstreemseid ja rumalaid argumente ning päris argumendid jäävad tähelepanu alt välja. See taktika moonutab debatti ja teeb kuulajale eri seisukohtade mõistmise teinekord väga segaseks.

Hernehirmutise taktika kasutamise üheks näiteks sobib sotsiaaldemokraatlike poliitikate kommunistlikuks nimetamine. See on levinud nii Eestis kui ka välismaal. Nii mängitakse inimeste negatiivsele mälestusele kommunismist, hoolimata sellest, et sotsiaaldemokraatlik poliitika on Nõukogude Liidu poliitikast väga kaugel.

SDE esimees Jevgeni Ossinovski on väitnud: „Küllap just seetõttu peavad reformierakondlased täiesti tavapärast valitsuskoosseisu muutust lausa riigipöördeks. See on selge märk, et Reformierakond on enda arvates muutunud riigiparteiks, ilma kelleta kukub elu Eestis kokku. Vabandage paralleeli eest, aga Reformierakond on Eesti Ühtne Venemaa.“^[vi] Selle väitega kasutab Ossinovski hernehirmutise taktikat lausa kahel korral. Esiteks väidab ta, et Reformierakonna jaoks on valitsuse muutumine võrdne riigipöördega. Teiseks samastab ta Reformierakonna Ühtse Venemaaga, mis on pikalt olnud Venemaa võimupartei. Nii üritab Ossinovski vähendada Reformierakonna usaldusväärsust ning näidata seda erakonda ekstreemse ja autoritaarsena.

Hernehirmutise demagoogilist võtet märgates saab õpetaja õpilastele selgitada, et kellegi kommunistiks või autoritaarseks sildistamine ei lükka argumente ümber.

6) Süü läbi seose ehk Guilt by association

Selle demagoogilise võtte puhul süüdistatakse kedagi selle alusel, et tema erakonnakaaslased, koalitsioonipartnerid või näiteks pereliikmed on öelnud või teinud midagi „halba“. Nii üritatakse jätta muljet, et juba seos millegi „halvaga“ tähendab, et inimene ise on halb või ebausaldusväärne. Näiteks väide „Sinu erakonnakaaslane võttis altkäemaksu, järelikult on terve teie erakond täiesti korrumpeerunud“. Selline väide on loogikaviga, kuna ühe poliitiku teod ei ole kogu erakonnale ülekantavad.

Seose kaudu süüdistamist märgates on vaja analüüsida nii süüdistatavat isikut kui ka erakonda, millega teda seostatakse. Seejärel tuleb selgitada, kuidas need kaks on omavahel seotud ja kas nad teineteist mõjutavad.

Kuidas edasi?

Lisaks siin välja toodud kuuele näitele on demagoogiavõtteid veel mitmeid. Neid kõiki selgeks õppida ja edasi õpetada on keeruline, kuid ka tähelepanelik kuulamine aitab demagoogia kiiresti ära tunda. Kasuks tuleb ka hea argumenteerimisoskus: kui õpilane näeb, et väitest on puudu loogiline seletus, on tal oluliselt lihtsam vestluspartneri demagoogiat ümber lükata. Lisaks aitab argumendi struktuuri tundmine paremaid väiteid esitada.

Demagoogia kohta saab põhjalikumalt lugeda näiteks Eesti Väitlusseltsi õppematerjalide kodulehelt ning Eesti kontekstis ka Propastopi lehelt.^[vii] Demagoogia vältimisele aitab kõige efektiivsemalt kaasa argumenteerimisoskus, mida saab edukalt arendada ainetundides väitlusmeetodit praktiseerides.

Kasutatud materjalid: 

^[i] https://epl.delfi.ee/artikkel/120011848/poliitkolumnist-riina-solman-puust-ja-punaseks-miks-on-laste-ja-peretoetuste-tostmine-praegu-hadavajalik

^[ii] https://www.err.ee/522803/ligi-palus-vabandust-et-nimetas-juurteta-ossinovskit-sisserandaja-pojaks 

^[iii] https://www.delfi.ee/artikkel/84356537/otseblogi-ja-fotod-randeraamistiku-arutelu-riigikogus-venitamistaktika-meeleavaldus-ja-muidugi-vaidlused-kokkuvottes-laks-lepe-labi-ent-seda-toetas-alla-poole-riigikogust

^[iv] https://www.err.ee/636955/ekre-katse-kooseluseadust-tuhistada-kukkus-riigikogus-labi

^[v] https://www.washingtonpost.com/news/post-politics/wp/2015/09/30/donald-trump-syrian-refugees-might-be-a-terrorist-army-in-disguise/ 

^[vi] https://www.err.ee/577048/ossinovski-vordles-reformierakonda-uhtse-venemaaga

^[vii] https://www.propastop.org/category/demagoogiavotted/