Varasemast rohkem rõhutatakse õpitulemustes õpilase suutlikkust infot kontrollida ja kriitiliselt analüüsida ning selle põhjal oma seisukohti kujundada. Samuti on kursus nüüdsest kohustuslik vene õppekeelega koolides.

Et toetada õpetajate tööd uue ainekavaga, on Eesti Väitlusselts pannud kokku kursuse „Meedia ja mõjutamine“ kava. Aluseks võeti ainekavas sätestatud teemade ring, mille käsitlemiseks oleme välja toonud Eesti Väitlusseltsi ja organisatsiooni koostööpartnerite meetodid, tunnikavad ja lisamaterjalid. Sel sügisel viime läbi eesti- ja venekeelseid koolitusi, et töö tulemusi õpetajatega jagada ning anda edasi meetodeid, mille kaudu ainekava keskseid teemasid õpilastega avada.

Kursuse kava läbiv joon on argumenteerimismeetod, mis aitab aktiivõppe kaudu saavutada ainepädevusi diskussiooni ja õpilaste esitatud struktureeritud seisukohtade toel.

Samad vahendid, mida õpilane peab kasutama, et oma seisukohti veenvalt põhjendada, on kasulikud meediatekstide analüüsimiseks ning sisu hindamiseks. Argumenteerimine on kompleksoskus, mille osad toetavad suurepäraselt kriitilise infotarbija hoiaku kujunemist. Edukas argumenteerija suudab leida sobivat infot, mis tema väiteid toetab, ning siduda tõestusmaterjali enda arutluskäiguga, hinnates sealjuures allika usaldusväärsust.

Argumentide loomine sunnib õpilast oma mõtteid struktureeritult esitama, mis arendab nii suulist kui ka kirjalikku eneseväljendusoskust. Sisukas diskussioon (või lausa väitlus) eeldab, et vestluses osalejad kuulavad üksteist ning leiavad kaaslase sõnavõtust üles olulisimad mõtted. Samuti süvendab argumenteerimine noortes arusaama, et mündil võib olla kaks külge: kuuldud või loetud argument võib olla veenev, isegi kui sa sellega ise ilmtingimata nõus pole.

Kõik kirjeldatud oskused on olulised ka selleks, et õpilane suudaks meediat kriitiliselt tarbida ega langeks eksitava info või demagoogia ohvriks.

Kuigi kursuse kava keskendub just õpilase meediaoskuste arendamisele, on argumenteerimise rakendusviisid ainetundides märksa laiemad. Argumenteerimismeetodi kasutamine eri ainepädevuste õpetamiseks ei eelda õppesisu täielikku muutmist: teemat käsitletakse lihtsalt teistsuguste tegevuste kaudu, tõstes sealjuures esile õppija aktiivse panuse õppeprotsessi.

Miks algas Jüriöö ülestõus? Miks peaksime kaitsma haruldasi ökosüsteeme? Kas teaduse arengule on rohkem kaasa aidanud Einstein või Tesla? Koolisüsteem kätkeb endas lugematul hulgal võimalusi, et suunata õpilast seisukohta võtma ning oma väiteid põhjendama ja sobivate allikate abil tõestama. Seeläbi ei ole noor üksnes passiivne kuulaja, vaid peab omandatud teabega pidevalt suhtlema, seda kaaluma ja analüüsima.

Tänapäeva ühiskonnas, kus kogu maailma info on igaühe käeulatuses, seisneb koolihariduse esmane väljakutse õpetada noorele, kuidas selles infokülluses hakkama saada – just selles argumenteerimismeetodi tuum seisnebki.