Persoon: Herman Kelomees
Maikuu persoon on Eesti Väitlusseltsi eelmine tegevjuht Herman Kelomees, kes on nüüdseks veidi alla aasta Delfi poliitikatoimetaja olnud ning kajastab kõige rohkem Eesti poliitikas toimuvat, aga ka rahvusvahelist poliitikat, eriti
seda, mis puudutab Euroopa Liitu, NATOt ja viimastel aastatel erinevates ametites-väljaannetes ka Ukrainat. Muide,
Hermani eelkäija selles ametis oli samuti teeneline Väitlusseltsi liige Raimo Poom.
Mis on praeguse töö juures kütkestav?
See on võimalus jälgida Eesti riiki ja ühiskonnaelu esireast. Eluaegse poliitikahuvilisena pakub see töö palju põnevust ning võimaldab olla kursis mind huvitavate küsimustega varem ja sügavamalt kui niisama vaatlejana. Pean võimalust suhelda võimekate ja karismaatiliste inimestega suureks privileegiks. Kahtlemata on minu töö suureks eeliseks ka võimalus viibida erinevatel Euroopa Liidu ja NATO tähtsamatel kokkusaamistel, kus tehakse kogu Lääne käekäiku mõjutavaid olulisi otsuseid. Need võimalused võtavad maha üksjagu frustratsiooni, mis niisama poliitikat ja rahvusvahelist elu jälgides tekib. Otsustajatelt küsimisega, nende tegemiste uurimise ja kajastamisega saan vähendada jõuetuse tunnet, mis aeg-ajalt tekkida võib.
Kas Väitlusseltsis veedetud aeg annab praegu ajakirjanikuna töötades lisaväärtust?
See on võimalus jälgida Eesti riiki ja ühiskonnaelu esireast. Eluaegse poliitikahuvilisena pakub see töö palju põnevust ning võimaldab olla kursis mind huvitavate küsimustega varem ja sügavamalt kui niisama vaatlejana. Pean võimalust suhelda võimekate ja karismaatiliste inimestega suureks privileegiks. Kahtlemata on minu töö suureks eeliseks ka võimalus viibida erinevatel Euroopa Liidu ja NATO tähtsamatel kokkusaamistel, kus tehakse kogu Lääne käekäiku mõjutavaid olulisi otsuseid. Need võimalused võtavad maha üksjagu frustratsiooni, mis niisama poliitikat ja rahvusvahelist elu jälgides tekib. Otsustajatelt küsimisega, nende tegemiste uurimise ja kajastamisega saan vähendada jõuetuse tunnet, mis aeg-ajalt tekkida võib.
Kas Väitlusseltsis veedetud aeg annab praegu ajakirjanikuna töötades lisaväärtust?
Minu veidi alla viie aasta ajakirjanduses ning pea 19 aastat Väitlusseltsi liikmena on lahutamatult seotud. Esimest teiseta lihtsalt ei oleks, seda mitmel põhjusel. Esiteks needsamad oskused, mida ise keskkoolis väideldes omandasin või Miina Härma Gümnaasiumi juures väitlustreenerina edasi püüdsin anda: kriitiline mõtlemine, olulise eristamine ebaolulisest, kiire reageerimine, loogika jpm. Kõik see, mida nimetatakse peene nimega 21. sajandi oskusteks. Poliitikaajakirjanik on ka omamoodi väitluskohtunik, kes peab kuulama osapooled ära, analüüsima kuuldut ning edastama selle erapooletu analüüsi lugejale.
Ka Delfi-Väitlusseltsi faktikontrolli kävitamisel oli väitlus kesksel kohal. Väitluses esitame väite ning räägime sellele juurde seletuse, tõestuse ja järelduse. Faktikontrolli struktuur on täpselt samasugune, ent väidet mitte ei esitata ise, vaid kontrollitakse kellegi teise esitatud väite paikapidavust täpselt samasuguse protsessi abil, nagu kasutatakse näiteks väitluskaasuse valimstamisel.
Eriti tunnetan EVSi-kogemuse väärtust praegu, Delfi Euroopa Parlamendi valimiste tegemisi koordineerides. Koostasime Delfi valimismootori (valimiskompassi), mille jaoks tuli koostada 20 väidet, mille suhtes nii kandidaadid kui ka lugejad hinnanguid annavad. Mis need väited muud ikka on kui väitlusteemad, mis on valitud välja ja peenhäälestatud selliselt, et need oleks tasakaalus. Niisamuti, nagu turniirideks väitlusteemasid valides. Siin tähendab tasakaal küll pigem seda, et iga teema puhul on kandidaatide seas piisavalt palju nii poolt- ja vastuolijaid kui ka neutraalseid. Needsamad teemad paneme käiku koos Väitlusseltsiga korraldataval suurel Delfi valimisturniiril 2. juunil MuBa-s.
Kuidas vaatad tagasi Väitlusseltsis veedetud ajale?
11. klassis väitlemisega alustamine vast oligi kogu mu noorusaja otsustavaim hetk. Olin üsna kehv õpilane, aga väitlejana sain hakkama. Kui kohutavatele hinnetele tunnistusel oli panna vastu keskkooliväitluse MM-tiimi pääsemine, siis see kahtlemata suurendas usku, et ehk on eluga võimalik midagi põnevat peale hakata. Loomulikult hindan väga sõprussidemeid, mida tekkis palju ning mis kestavad edasi. Ma ei jõua ära imestada, kui palju olen saanud hiljem puht tööalaselt Väitlusseltsi liikmetega kokku puutuda ja koostööd teha. Lõbusaid ühiseid ajaveetmisi on olnud nende aastate jooksul rikkalikult. Nalja on saanud kõvasti.
Viis aastat EVSi juhina on selle kõige kontekstis täiesti omaette teema. Olen kogenud ka seda, mida tähendab, kui Väitlusselts on sinu argipäev. Eneseteostuse mõttes oli see suurepärane kogemus, aga eks sai ka küllaga vett ja vilet. Mul on väga hea meel, et seda ametit pidasin ning veel rohkem rõõmustan selle üle, et ma seda enam pidama ei pea.
Kui palju jälgid Väitlusseltsi tegemisi praegu?
Mul on hea meel, et info EVSis toimuvast kenasti ja lihtsasti kätte tuleb. Ikka jälgin. Vahel harva satun isegi mõnele turniirile kohtunikuks ning ootan juba EVS 30 suurt pidu. Kõige rohkem teeb heameelt, et ettevõtmised nagu Argument, presidendi väitlusturniir ja faktikontroll on kestma jäänud. Nende käivitamine ja elus hoidmine oli paras peavalu ning nende säilimine pole olnud sugugi enesest mõistetav. Kui me 2014. aastal Kristini ja Joosepiga mõtlesime, missugune tulevikuplaan EVSile teha, panime kirja ambitsioonika, ehk isegi ebareaalsena tunduva eesmärgi – 100 tiimiga turniir. Minu juhitud EVSi laeks jäi 70, aga Kristin ja tema tiim said selle tehtud. Ma olen tegutsenud ka teistes noorteühendustes ja Eesti Noorteühenduste Liidus ning kuulnud eriti koroonaajal ja pärast seda, kuidas organisatsioonide tegevused vinduvad ja huviliste arvud vähenevad. Pidavat valdav trend olema, aga väitlusmaastikul ei teata sellest midagi. Nii on väitlusturniiri ajal puupüsti täis koolimaja aulas küll kitsas ja palav, aga hea tunne viibida ja nentida, et EVSil läheb tõesti hästi.
Milline on sinu eredaim Väitlusseltsi mälestus?
See küsimus on paras pähkel ja paneb mälestuste filmilindi korralikult ketrama. Võiks koostada terve edetabeli, aga selle tipus oleks vast ikkagi EVSi 25. sünnipäeva tähistamine Maarjamäel. 150 väitluspere liiget tulid kokku ja näitasid teineteisele, kui palju meid on, kui palju ilusaid mälestusi meil on ning mida kõike me Väitlusseltsilt eluks kaasa oleme saanud. Vaatasin fotod jälle üle, minge vaadake teie ka neid naeratusi, kallistusi ja ilusaid inimesi: https://argument.ee/evs25. Ja pange endale 6. juuli kalendrisse kirja, loodan teiega 30. sünnipäeva peol kohtuda.
Milline võiks olla Väitlusseltsi tulevik?
EVS 30 peol viibivatest noorematest inimestest mõned võivad näha ka EVS 100 pidu. Seal saab siis kokku lugeda, mitu presidenti ja peaministrit, kui palju rektoreid ja tippteadlasi ning muidu edukat ja maailma paremaks muutnud inimest kohal on. Saab olema väga huvitav näha, mida see kogukond ja selle liikmed vanuse ja kogemuse kasvades suudavad. Väitlusseltsi tulevik tuleb kindla peale võimas ning ma kavatsen oma ülejäänud elu jooksul põnevusega jälgida, et milles täpselt see väljendub.