Persoon: Karoliina Tammel


Märtsikuu persoonilugu on pühendatud Väitlusseltsi eelmisele kommunikatsioonijuhile Karoliina Tammelile, kes andis samal kuul ameti üle Grete Isabel Huigile. Aitäh, Karoliina, suure panuse eest! Loe persooniloost, kuidas Karoliina väitlemise kaudu Väitlusseltsi jõudis, kuidas veedetud ajale tagasi vaatab ja mida meenutab.

Millal ja kuidas Sa Väitlusseltsi jõudsid?

Mu esimene väitlusvõistlus oli kümme aastat tagasi Kuressaares toimunud START-turniir. Ma olin siis põhikooli lõpuklassis ja ei mõistnud väitlusest kübetki, aga kuna mu tiimis oli, ma julgeks öelda, Saaremaa parim väitleja Richard Kesküla, siis muidugi võitsime kohe ära ka. Tagasi vaadates piirdus minu panus sellega, et Richardi poolt valmis kirjutatud tekst tuli kuidagi veenvalt ette kanda.

Minu väitlusema on Marit Tarkin, kes meile üsna sirgjooneliselt teatas, et nüüd on etapile minek ja mingit vastuvaidlemist pole. Kes teab, see teab, et Maritile polegi võimalik vastu vaielda. Marit oli tõesti meie suurim fänn, vahet pole, mis tulemusega koju tulime. Väitlesin koos oma gümnaasiumi klassiõe ja senini ühe lähedasema sõbranna Kadi Pirniga, ma olen täitsa kindel, et just väitlus tõi meid kokku ja ma olen selle eest tänulik. Kolmas liige alatasa vahetus, vast selle aja kõige küpsemad väitlused toimusid tiimis mina, Rauno Rauniste (tervitan teda, minu hinnangul Saaremaa paremuselt teist väitlejat) ja Kadi. Me olime turnadel stabiilselt keskel, aga läksime ikka ja jälle tagasi, sest esiteks oli see pärast hea kõne adrenaliinilaks sõltuvust tekitav ja teiseks tundsime etapi lõpus alati, et oleme maailma kõige targemad inimesed.

Pärast keskkooli ma võistlusväitlusega enam ei tegelenud, kuid osalesin paaril turniiril kohtunikuna, olin korra turniiridirektori abi ning võtsin Väitlusseltsi tegevustest väikeses mahus osa vabatahtlikuna. 2022. aasta suvel nägin kommunikatsioonijuhi töökuulutust, pikalt ei mõelnud, kandideerisin ja tagantjärele võin öelda, et see oli nii õige otsus. 

Kuidas Sa Väitlusseltsis veedetud ajale tagasi vaatad?

Ma arvan, et väitlus on noort inimest üks kõige kiiremini arendav tegevus ja neist oskustest, mida see annab, saad igapäevaelus toimetades päriselt aru. Väitlusseltsis töötamine arendab samamoodi, sestap pean EVSi rolli oma elus väga oluliseks. Mul on hea meel, et sain iga päev koostööd teha hästi intelligentsete, motiveeritud ja professionaalsete inimestega me tiimis. Kommunikatsioonitöö Väitlusseltsis õpetas palju, inimesed veel enam.

Mida Väitlusseltsis töötamine andis ja õpetas?

See töö andis taustteadmised, kuidas üldse üks kolmanda sektori organisatsioon töötab ja mis on selle eripärad. Õppisin muidugi igasugu kommunikatsioonitöö tehnilisi nüansse, alates sellest, kuidas oma sõnumit erinevate sihtgruppideni viia, kuidas kommunikatsioonitegevusi planeerida ja analüüsida, miks töötab mõni reklaam paremini kui teine, lõpetades igavikuliste küsimustega, et mis ikkagi on EVSi mõju ja kuidas seda maailmale näidata. Minu jaoks on kõige olulisem vast see, et tunnen tõesti, et arenesin kiiresti. Ühelt poolt tänu sellele, et mind ümbritsesid hästi inspireerivad inimesed, aga teisalt seetõttu, et see töö andis võimaluse palju asju ise üles ehitada.

Too välja mõni eriline sündmus või mälestus, mis Väitlusseltsiga seoses eriti eredalt meeles on.

Meeldejäävaim mälestus oli minu jaoks ilmselt presidendi turniir 2022. aastal. See oli tõesti kogu tiimi (ja paljude vabatahtlike) ühine suur pingutus, millest sündis minu meelest väga kvaliteetne turniir. Päev oli parajalt pingeline, aga kui presidendi ja väitlejad ära saatsime, olin lihtsalt väga uhke, et tiimiga nii ägeda sündmuse ära tegime!

Kommunikatsioonijuhina on ilmselt põnevaim töö olnud Targa Valija kampaania 2023. riigikogu valimiste raames. Tunnistan, et selle suure projekti ees tundsin ma isegi veidi hirmu, aga samas oli see ka ääretult põnev, sest kampaania tegevused erinesid igapäevatööst. Seda kampaaniat vedas siis meedia ja ühiskonna suunda juhtinud Triinu Jõgi ja temaga koos tehtud projektid olid kindlalt mu lemmikud.

Mida Sulle tulevik toob?

Ma pole kunagi olnud suur planeerija, vaid see inimene, kes pea ees tundmatusse hüppab. Ühest küljest on see täiesti kohutav omadus, teisalt mu ellu toonud ka parajalt seiklusi. Aus vastus on, et ma ei tea, mis tulevik toob. Loodan, et saan palju aega veeta pere ja sõpradega, reisida ja teha asju, mis silma sära toovad. Väitlusseltsile soovin aga pikka iga ja armsale tiimile õnnestumisi kõiges!