Persoon: Mart Moora
Aprillikuu persoon on lõppenud Keskkoolide Eesti meistrivõistluse ja Väitlusseltsi 30. tegutsemisaasta valguses ainus kolmekordne Keskkoolide Eesti meister Mart Moora. Milliseks hindab Mart väitlemise rolli oma elus ja millega tegeleb ta täna, loe juba persooniloost!
Kuidas väitluseni jõudsid?
Kõige esimesed kokkupuuted väitlusega olid põhikoolis (Tartu Kesklinna Koolis), kus meie eesti keele õpetaja korraldas argumenteerimise praktiliseks õpetamiseks väitlusturniire. Väitlesime klassikaaslastega eesti keele tunnis ja kui mälu ei peta, siis ka mõnel kooliülesel turniiril. Koolist väljaspool ma põhikoolis turniiridel ei käinud, kuid sain juba esimese kogemuse ja teadmise, et väitlus on paeluv ala, millega soovisin tegeleda keskkoolis põhjalikumalt.
Alustades Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpinguid, liitusingi 10. klassis koheselt väitlusringiga, kus tegutsesid juba toona mitmed targad ja tuntud väitlejad koos toredate treeneritega. Esimene keskkoolide meistrivõistluste turniir toimus Miina Härma Gümnaasiumis. Mäletan, et olin väga närvis ja esimeste kõnede ajal läksid kõik mõtted meelest. Ilmekalt on meeles, kuidas väitluskohtunik Kaarel Oja (tänane Tallinna abilinnapea) andis kõnele hävitava hinnangu. Kokkuvõttes läkski turniir suhteliselt kehvasti, kuid alla andmise asemel tärkas trots, sest teadsin, et tegelikult oskan ju väidelda küll. Järgmistel turniiridel läks juba edukamalt ja heade asjaolude kokkulangemisel õnnestuski kokkuvõttes võtta esimesel hooajal meistriitel. Edasine on juba ajalugu.
Mida väitlus Sulle andnud on?
Väga hea kriitliise mõtlemise oskuse. Võime ennast väljendada selgelt ja argumenteeritult. Aga ka väga aruka ja toreda sõpruskonna, kellega on alati tore kokku saada. Nii mõnegi Väitlusseltsi sõbraga on juhtunud, et me pole aastaid kohtunud, kuid ükskõik, millal ja kus kokku satume, jätkame vestlust poolelt sõnalt, nagu oleksime näinud alles eile. Lisaks on väitlus andnud mulle kõrghariduse Eestist väljaspool, sest tänu väitlusstipendiumile õnnestus minna ülikooli USA-sse.
Kas väitlusega seoses meenub Sul mõni naljakas lugu või ere mälestus?
Naljakaid lugusid ja eredaid mälestusi on palju. Üks esimestest ongi ehk eelnevalt mainitud kuri kohtunik Kaarel Oja, kes ilmselt tegelikkuses ei mõelnud üldse olla kuri, vaid hoopis toetavalt kriitiline. Sarnaseid lugusid võiks rääkida Väitlusseltsi legendidest palju. Kes on millises avalikus kohas kõnet pidanud; kellega täpsemalt on väideldud; ja millistesse sekeldustesse on satutud. Näiteks 2005 väitluse maailmameistrivõistlustel Calgarys juhtus üks pentsik lugu, kus Iisreali väitlustiimi liige otsustas minu mahitusel pingelise turniiripäeva järel vongelda mööda hotelli lobis olevat klaasist lauda ja mängida, et ta on väitlejast ümberkehastunud maoks. Mis asjaoludel niisugune vahesündmus aset leidis, jäägu see teiseks korraks. Ühtlasi meenub humoorikas hüüdnimi Väitlusseltsi kauaaegsele emale Katrin Virule. Nimelt teatakse Katrinit nii mõneski ringkonnas hoopis teise nimega – Vitrin Karu.
Millega Sa tänasel päeval tegeled?
Olen ettevõtja. Tegutsen taastuvenergeetika valdkonnas ja juhin kaasasutajana ligi 10 aastat tagasi loodud Diotech OÜ nimelist ettevõtet.
Kõige esimesed kokkupuuted väitlusega olid põhikoolis (Tartu Kesklinna Koolis), kus meie eesti keele õpetaja korraldas argumenteerimise praktiliseks õpetamiseks väitlusturniire. Väitlesime klassikaaslastega eesti keele tunnis ja kui mälu ei peta, siis ka mõnel kooliülesel turniiril. Koolist väljaspool ma põhikoolis turniiridel ei käinud, kuid sain juba esimese kogemuse ja teadmise, et väitlus on paeluv ala, millega soovisin tegeleda keskkoolis põhjalikumalt.
Alustades Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpinguid, liitusingi 10. klassis koheselt väitlusringiga, kus tegutsesid juba toona mitmed targad ja tuntud väitlejad koos toredate treeneritega. Esimene keskkoolide meistrivõistluste turniir toimus Miina Härma Gümnaasiumis. Mäletan, et olin väga närvis ja esimeste kõnede ajal läksid kõik mõtted meelest. Ilmekalt on meeles, kuidas väitluskohtunik Kaarel Oja (tänane Tallinna abilinnapea) andis kõnele hävitava hinnangu. Kokkuvõttes läkski turniir suhteliselt kehvasti, kuid alla andmise asemel tärkas trots, sest teadsin, et tegelikult oskan ju väidelda küll. Järgmistel turniiridel läks juba edukamalt ja heade asjaolude kokkulangemisel õnnestuski kokkuvõttes võtta esimesel hooajal meistriitel. Edasine on juba ajalugu.
Mida väitlus Sulle andnud on?
Väga hea kriitliise mõtlemise oskuse. Võime ennast väljendada selgelt ja argumenteeritult. Aga ka väga aruka ja toreda sõpruskonna, kellega on alati tore kokku saada. Nii mõnegi Väitlusseltsi sõbraga on juhtunud, et me pole aastaid kohtunud, kuid ükskõik, millal ja kus kokku satume, jätkame vestlust poolelt sõnalt, nagu oleksime näinud alles eile. Lisaks on väitlus andnud mulle kõrghariduse Eestist väljaspool, sest tänu väitlusstipendiumile õnnestus minna ülikooli USA-sse.
Kas väitlusega seoses meenub Sul mõni naljakas lugu või ere mälestus?
Naljakaid lugusid ja eredaid mälestusi on palju. Üks esimestest ongi ehk eelnevalt mainitud kuri kohtunik Kaarel Oja, kes ilmselt tegelikkuses ei mõelnud üldse olla kuri, vaid hoopis toetavalt kriitiline. Sarnaseid lugusid võiks rääkida Väitlusseltsi legendidest palju. Kes on millises avalikus kohas kõnet pidanud; kellega täpsemalt on väideldud; ja millistesse sekeldustesse on satutud. Näiteks 2005 väitluse maailmameistrivõistlustel Calgarys juhtus üks pentsik lugu, kus Iisreali väitlustiimi liige otsustas minu mahitusel pingelise turniiripäeva järel vongelda mööda hotelli lobis olevat klaasist lauda ja mängida, et ta on väitlejast ümberkehastunud maoks. Mis asjaoludel niisugune vahesündmus aset leidis, jäägu see teiseks korraks. Ühtlasi meenub humoorikas hüüdnimi Väitlusseltsi kauaaegsele emale Katrin Virule. Nimelt teatakse Katrinit nii mõneski ringkonnas hoopis teise nimega – Vitrin Karu.
Millega Sa tänasel päeval tegeled?
Olen ettevõtja. Tegutsen taastuvenergeetika valdkonnas ja juhin kaasasutajana ligi 10 aastat tagasi loodud Diotech OÜ nimelist ettevõtet.