Väitlus kui õppemeetod kasvatab mõtlemis-, arutlemis-, kuulamis- ja kaaslastega arvestamise oskust. Samuti õpetab diskussioon argumenteerima ja ümbritsevas elus arukaid lahendusi leidma. Koolitunnis kaasab see aktiivselt kogu klassi, harjutab distsipliini: partnerit tähelepanelikult kuulama, enda sõnumit kindla aja jooksul edastama ja aru saama, et ühel probleemil võib olla mitu arukat lahendust.

Nii põhikooli kui gümnaasiumi riiklik õppekava sätestab kaheksa üldpädevust, mis õpilaste kasvamisel loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks olulised on. Väitlus toetab kõigi pädevuste, eelkõige aga õpi- ja suhtluspädevuse arengut ja praktiseerimist.

Aineülene meetod

Meie õpilastelt eeldatakse selget asjakohast eneseväljendust emakeeles ja kahes võõrkeeles, oskust end esitleda ja argumenteerida eri teemadel. Kuidas sellist tulemust saavutada? Vastus on väga lihtne: juba esimesest kooliastmest alates saab õpilastega korraldada arutelusid, kus nad saavad ennast suuliselt väljendada ja oma arvamusi põhjendada ja kaitsta. Lugemine, arutlemine ja enda seisukohtade väljendamine ja põhjendamine, oma arvamuse publikule esitamine kasvatab arukaid ja tegusaid noori, õpetab partnerit kuulama ja diskussioonis osalema.

Väitlus kui meetod on aineülene, parim tee lõiminguks, õpitu seostamiseks ja mõtestamiseks. Probleeme ja küsimusi on võimalik püstitada nii matemaatikas, loodusõpetuses, inimeseõpetuses kui näiteks võõrkeeletundides, eriti hea on püstitada küsimusi, mis puudutavad mitut õppeainet korraga.

Alates lasteaiast

Koolitunniväitlus on jõukohane alates 1. klassist ja miks mitte juba lasteaiast. Alustada saab lihtsatest küsimustest ja võimalike vastuste vahel parima leidmisest, lühisõnavõtu koostamisest ja selle esitamisest, liikudes seejärel sammhaaval arutlemisoskuse arendamisel edasi. Nii nagu väikeste laste „miksid“ ei lõpe, saab mingi lihtsa probleemi lahendamisel neile endale lõputuid miks-küsimusi esitada.

Paljude küsimuste kaudu mingi lastele olulise küsimuse lahendamine kaasab nad arutellu ja, mis oluline, me ei ütle neile vastuseid ette, vaid nad leiavad need arutelu abil ise.

Koolitunni väitlus ei ole võistlus, vaid arutelu ja üheskoos parima lahenduse leidmine. I ja II kooliastmes on kõige olulisem arendada õpilastes esinemisjulgust ja kuulamisoskust. On väga oluline õpilasi mitte järjestada, vaid kõiki innustada ja tunnustada.

Hea praktika on koolides kooliastmeti väitlusmetoodika võimalused kokku leppida toetamaks õpilastes esinemis- ja kuulamisoskuse arengut. Väga oluline on rollide muutus klassis, õpetajast saab kuulaja ja suunaja, õpilasest aga aktiivne mõtleja ja esineja. Väga tore on ka see, et probleemile ei ole õiget ja valet lahendust, vaid arutelu kaudu selgub argumenteerituim lahendus.

Tihti arvatakse, et väitlus ja vaidlus on sünonüümid. Tegelikkuses neid mõisteid päris samastada ei saa. Vaidlemine võib olla tegevus, kus igaüks kaitseb oma põhimõtteid ja sageli vastuargumente ei kuulata, väitlus on aga kaalutletud arutelu, parima lahenduse mõtestatud leidmine.

Tavatunnis saab kasutada väga palju väitluselemente. Jagada klass näiteks 4–6-liikmelisteks gruppideks ja püstitada probleem, mida nii jaatades kui eitades peab kaitsma ja põhjendusi leidma. Võib koostada improviseeritud kõnesid aines olulistel teemadel, arutleda mõne kooli- või ühiskonnaelus olulise valdkonna üle. Kõige selle juures on oluline koostada argumente ja leida tõestus, leppida kokku esinemisetikett. Lõpuks toimuvad ajaga piiritletud kõned ja küsimustevoorud. Väga oluline on õpetada ka küsimusi koostama.

Kutsun õpetajaid üles väitlust kui meetodit enda ainetundides julgelt praktiseerima ja noori rohkem aktiivsesse arutellu kaasama. Juba alustades on teil pool võitu käes.

Noorte mõtted suulise kõneoskuse õpetamise vajalikkusest (Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassi õpilased)

• Leian, et väitlus võiks olla kohustuslik õppeaine juba põhikoolis. See arendab esinemisoskust, rääkimist, kriitilist mõtlemist. See on teinud mind palju julgemaks ja pannud erinevate probleemide üle mõtlema. Ketly
• Juba olen õppinud, milline näeb välja päris väitlus ja kohtunikutöö. Olen õppinud koostama ka argumente. Tahan veel õppida paremini ennast väljendama. Esinemisoskus on väga vajalik. Kretel
• Olen õppinud väitlemise põhitõdesid ning tean, kuidas see käib. Veel tahan õppida, kuidas häid vastuväiteid leida. Mia Maria
• Kohustuslik väitluskursus võiks olla juba kaheksandast klassist. See kursus aitab inimestel ennast mugavamalt ja lihtsamalt väljendada. Inimesed ei kritiseeri, vaid ütlevad enda arvamuse välja, tekitades tunde, et valesid vastuseid ei ole. See kursus on õpetanud mind juba praegu oma mõtteid ja arvamusi selgemalt välja ütlema. Sandra
• Väga hea, et meie koolis on väitlus kohustuslik, kursus arendab rääkimisoskust, tõstab enesekindlust ja aitab mugavustsoonist välja tulla ning arendada esinemisoskust. Triinu-Liis
• Olen õppinud end paremini põhjendama. Kuulates teiste väitlusi, pulbitseb sees nii palju mõtteid ja küsimusi. Väitluse ajal tekib hasart, mis teeb asja veel põnevamakas. Ma ise ei ole veel väga kindel selles, et julgeksin klassi ees väidelda, kuid kui natuke veel pealtvaataja rollis olen ja nipid selgeks õpin, olen selleks valmis. Gertrud
• Loodan, et väitleme teistes tundides ka peale väitluse tunni. Lisete Loviise
• Väitlustunnis saan arutleda klassikaaslastega, kellega tavaliselt palju ei suhtle. Lisandra
• Isiklikult ei oleks ma vabatahtlikult väitluse kursust valinud, seega olen väga õnnelik, et see on meil kohustuslik. Meil on olnud vaid neli väitlustundi, kuid tunnetan juba, kuidas see on minu enesekindlust tõstnud. Freia
• Olen õppinud infot otsima ja paremini grupitööd tegema. Marii
• Olen õppinud, et ei tea paljudest teemadest eriti midagi ja oluline on õppida ennast paremini väljendama. Aija
• Olen õppinud ennast rohkem põhjendama. Tahaks veel enam praktiseerida argumentide koostamist. Maria
• Olen õppinud pingsamalt ja laiemalt mõtlema. Silmaring on juba avaram ja teiste ees kõnelemine vähem hirmutav. Kristina
• Iga näide tuleb lahti seletada ja teine inimene tuleb lõpuni ära kuulata, muidu võivad tekkida arusaamatused. Merily
• Olen õppinud kohtunikuks ja kuidas koostada argumente ja vastuargumente. Veel sooviks õppida julgelt ise väitlema, aga selleks läheb aega, et end koguda ja lavahirmust üle saada. Elisabeth
• Väitlus arendab silmaringi ja tunnis argumenteerime teemadel, millest väljaspool tundi tihti ei räägi. Doris

Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 15.10.2021