TSITAAT

Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan (Isamaa) kirjutab oma EPL-i arvamusartiklis Eleringi 2022. aasta varustuskindluse analüüsist, väites: “Eleringi analüüs kinnitas, et elektrisüsteemi kokkukukkumise ehk täieliku pimeduse tõenäosus on õnneks väike. Vajaliku tähelepanuta jäi aga Eleringi seisukoht, et terve Eesti võib olla 9 tundi ilma elektrita ning see oleks analüüsi koostajate hinnangul odavam kui juhitavate tootmisvõimsuste rajamine. Nimetatud 9 tundi on välja arvestatud varustuskindluse norm ehk täiesti emotsioonivaba number.”

KONTROLL

Kontrollime, kas tõepoolest on Eleringi varustuskindluse aruandes juttu 9 tunnisest võimalikust elektrikatkestusest.

Euroopa elektri siseturu määruse järgi tuleb kõikidel riikidel kehtestada riiklik varustuskindluse norm, mis on kooskõlas üleeuroopalise metoodikaga. Normiga määrab iga liikmesriik oma elektrisüsteemi võimekuse aktsepteeritava taseme. Varustuskindluse normi määratakse saamata jäänud energia hinna ja uue lisandvõimsuse maksumuse järgi. 9-tunnine varustuskindluse norm tähendab eelduslikku tundide arvu, kus tootmine ei kata tarbimist. Kui analüüside tulemusel ületab varustuskindluse norm hetkel kehtestatud 9 tundi aastas, siis on tekkinud vajadus uute võimsuste investeeringute jaoks ehk võimsuste lisamine on sotsiaalmajanduslikult põhjendatud. Seni kuni norm ei ületa keskmiselt 9 tundi aastas on soodsam lasta tekkida mõned tunnid, kus tarbimist ei suudeta täielikult turupõhiselt katta, kui nende üksikute tundide jaoks ehitada lisatootmisvõimsust.

Üheksatunnine norm tuleneb Eleringi, Konkurentsiameti ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringust ning on kinnitatud Eesti Vabariigi määrusega.

Faktikontrollile andis kommentaari Elering, seletades varustuskindluse normi nii: “varustuskindluse 9-tunnine norm ei tähenda mitte 9-tunnist elektrikatkestust, vaid seda, et turupõhiselt (järgmise päeva turg, päevasisene turg) ei kata tootmine mingis ulatuses tarbimist. Reaalses elus ei tähenda selline olukord ühelegi tarbijale elektrikatkestust, rääkimata kogu süsteemi kustumisest. Sel juhul käivitavad süsteemihaldurid reservvõimsused, kattes nendega tavapärasel elektriturul puudujääva elektritoodangu.”

Seega olukorras, kui varustuskindluse norm ei ole tagatud, rakendatakse strateegilised reservid, mitte ei teki elektrikatkestus. Strateegiliseks reserviks nimetatakse seda tootmisvõimsust, kus etteantud tingimustel hangitakse piiratud ajaks elektri tootmisvõimsust (või tarbimise alla koormamise võimekust). See tootmisvõimsus on tavaolukorras eraldatud ülejäänud elektriturult. Tulenevalt sellest, et võimsus ei osale elektriturul, ei oma strateegiline reserv mõju elektrituru hindadele.

HINNANG

Vale. 

Varustuskindluse 9-tunnine norm mõõdab vajadust lisatootmisvõimsuste järele turul, mitte seda, kui pikalt Eestis elektrikatkestusi võib tekkida. Ajal, mil tarbimine ületab tootmist, võetakse kasutusele strateegilised reservid ehk 9-tunnise elektrikatkestuse ohtu see ei tähenda.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.