TSITAAT

28. juulil Õhtulehele antud intervjuus arutas Narva linnapea Katri Raik (SDE) Narva integratsiooni küsimusi. Intervjuus väitis Raik: “Integratsiooniuuringud näitavad, et Lasnamäel on seis mõnevõrra hullem kui Narvas”. 

KONTROLL

Kuna Katri Raigi väide jätab palju tõlgendamisruumi, palusime Narva linnavalitsuselt kommentaari, et täpsustada, milliseid näitajaid pidas Raik silmas ning millistele uuringutele ta antud sõnavõtus toetus. Kahjuks ei ole faktikontrolli tiim avaldamise seisuga vastust saanud. Raik ise on aga hilisemas Eesti Päevalehele antud intervjuus täpsustanud, et väide “põhineb integratsiooniuuringutesse sisse piilumisel. Olles näinud nii avalikke kui ka mitte päris avalikke uuringuid, siis ma julgen küll öelda, et…”. Raigi väidet kontrollib Faktikontroll avalikult kättesaadavate andmete põhjal ning lisaks ka 2011. ja olemasolevate 2020. aasta rahvaloenduse andmete alusel tänu Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse andmepäringule.

Lähtudes Raigi ütlusest võrdleme omavahel erinevates kategooriates Tallinna linnaosa Lasnamäed ja Narva linna, et välja selgitada, kus on õnnestunud mitte-eestlastel paremini integreeruda. Eesti Integratsiooni Monitooring vaatab lõimumise hindamiseks erinevaid faktoreid majanduslikus, hariduse ja keeleoskuse, suhtluse, poliitilise osaluse, enesetunde ning meedia kategooriates. Kuna Monitooring ise piirkondlikku võrdlust ei tee, kasutame uuringu lõimumise kriteeriume Raigi väite hindamiseks. Sarnaseid kriteeriume on kasutanud ka teised uuringud, näiteks Stanfordi ülikooli immigratsioonipoliitika osakonnas loodud uurimus tõi välja 6 dimensiooni, mille kaudu mõõta integratsiooni: psühholoogiline, majanduslik, poliitiline, sotsiaalne, lingvistiline ning navigatsiooniline. Kontrollis võrdleme Narvat ja Lasnamäed võimalike kättesaadavate võrdluskohtade alusel.

Majanduslikku toimetulekut vaadates on saadaval vaid 2011. aasta Lasnamäe ja Narva venekeelse elanikkonna võrdlused. Sealsed protsendid võivad olla viimase 10. aasta jooksul muutunud, ent näitavad osaliselt siiski integratsiooni taset. 2011. aastal oli Lasnamäe venekeelsete elanike töötuse määr 8,7%, Narvas aga veidi kõrgem 10,2%. Lisaks vaadates ameteid, selgub, et 17,6% Lasnamäe venekeelsetest elanikest töötas kõrgetel ametikohtadel (kõikidest töötajatest), Narva venekeelsetest aga 16,7%. Seega majanduslikku toimetulekut võrreldes oli 2011. aastal Lasnamäe olukord natukene parem, aga vahe väga suur ei ole.

Järgmine võrdluspunkt integratsiooni monitooringus on hariduse- ja keeletase, kuna haridus saab aidata kaasa noorte integratsioonile ning keeleoskus võimaldab lihtsamalt siduda end muu ühiskonnaga. Üldist haridustaset saab võrrelda näiteks riigieksamite alusel. 2019. aasta tulemuste järgi saadi laia matemaatika eksamil Narva linna koolides keskmiselt 61,3 punkti, Lasnamäe koolides aga vaid 57,6 punkti. Üldisest haridustasemest on lõimumise puhul aga ehk olulisemgi keeletase. Riigieksamite tulemuste põhjal saab võrrelda ka eesti keele taset. 2019. aasta tulemuse järgi sooritas riikliku eesti keele esimese keelena eksamit nii Lasnamäel kui Narvas 2 kooli, kus olid keskmised tulemused vastavalt 55 punkti ja 44 punkti. Eesti keel teise keelena eksamit sooritas mõlemas piirkonnas rohkem koole, kus Lasnamäe keskmine punktitulemus oli 76.78 punkti, Narvas aga 71.28 punkti. 2011. aasta rahvaloenduse andmete alusel oskas Lasnamäe venekeelsetest elanikest eesti keelt võõrkeelena 47,4% ning eesti keelt ei osanud 47,5%. Narvas aga oskasid 74,1% eesti keelt ning ei osanud vaid 21,1%. Seega erinevate võrdluste alusel on kohati parem Narva ja kohati parem Lasnamäe.

Järgmise võrdluskohana saab vaadata poliitilist osalust. Integratsiooni Monitooring toob siin kategoorias eraldi kriteeriumina välja kodakondsuse, kuna see näitab pikaajalist sidet riigiga ning võimaldab ka erinevaid poliitilise osaluse vorme. 2020. aasta rahvaloenduse andmete alusel oli 61.9% Lasnamäe venekeelsest elanikkonnast Eesti kodakondsusega ning 16,9% Venemaa kodakondsusega. Narva venekeelses elanikkonnas olid vastavad numbrid 48,8% ja 36,7%. Seega on Lasnamäel suurem protsent venekeelseid elanikke, kes saavad näiteks riigikogu valimistel osaleda.

Vaadates valimisaktiivsust 2021. KOV valimistel, osales Lasnamäel 50,8% potentsiaalsetest valijatest ning Narvas 46,6%.  Vaadates 2019. aasta riigikogu valimisi oli Lasnamäel valimisaktiivsus 55%, Narva linnas aga 41%. Seega, eriti riigikogu valimistel, on Lasnamäel valimisaktiivsus siiski veidi kõrgem.

Kui vaadelda mõlema piirkonna rahulolu enda elukeskkonna ning riigi poolt pakutud teenustega selgub, et Lasnamäe elanikud on optimistlikumad. Väga rahul oli 6,2% ning pigem rahul 70,4% vastanutest. Pigem ei olnud rahul 16% ning üldse ei olnud rahul 4,9% vastanutest. Narvas seevastu oli väga rahul 2,1% ja pigem rahul 46,9% vastanutest, samal ajal kui üldse polnud rahul 11,5 % ja pigem ei olnud rahul 33,3% elanikest. Seega enesetunnet ja rahulolu vaadates on Lasnamäel olukord parem.

Lisaks neile kättesaadavatele võrdlustele viidi ka 2011. aastal läbi uurimus: “Tallinna ja Ida-Viru eripärad lõimumise kontekstis”. Uurimus on küll mitu aastat vana, ent anname ka kiire ülevaate sealsetest võrdluskohtadest. Esta Kaali uuringust selgub, et Ida-Virumaa linnades on mitte-eestlaste seos Eesti riigi ja rahvaga nõrgem ja enesehinnanguline riigikeele oskus kõige madalam. Selle peamiseks põhjuseks on vähene kontakt eesti keelt kõnelevate inimestega, kvaliteetse eestikeelse hariduse puudus ning vähene poliitiline aktiivsus. Tallinna piirkonda iseloomustab kõrgem poliitiline aktiivsus, laiemapõhjalised kokkupuuted eesti keelt kõnelevate inimestega ning suurem sõltuvus eestikeelsest inforuumist ja meediakanalitest.

Joonis 1. Allikas: https://www.kul.ee/media/396/download 

Otsus

Kuna osad andmed on vanad ja paljud ei ole avalikult kättesaadavad, on Faktikontrollile täpsemalt keeruline Narva ja Lasnamäe vahelist võrdlust hinnata. Seega näitavad erinevad andmed erinevaid tulemusi, ent täiesti tõene Raiki väide ei ole ning kohati on isegi Lasnamäel olukord parem.

Nii ja naa.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.