Kaja Kallas Delfi TV'le (16.12.2021) kommenteerides Keskerakonna ettepanekut langetada elektri, gaasi ja kaugkütte käibemaksu neljaks kuuks 20 protsendilt üheksale protsendile: „Esimene probleem on see, et selleks on vaja seadusemuudatust,

mis võtab vähemalt kolm kuud aega."

Kontrollime, kui kaua võtab üldjuhul aega seadusloome protsess. Seadusloome on nelja-etapiline protsess:

1. luuakse seaduseelnõu,

1. otsustatakse seaduse koostamise algatamine,

1. toimub 3 lugemist Riigikogus, mille käigus täiendatakse seaduse teksti riigikogu liikmete ettepanekutest lähtuvalt. Seaduseelnõu koostatakse enamasti valitsuse poolt ministeeriumite eestvedamisel,

1. viimaseks kuulutatakse seadus välja. (Riigikogu;

1. Seadusloome

1. )

Seadusloome protsessil on ka seadusest ning tavast tulenevad ajapiirangud (põhiliselt ptk 11;

Justiitsministeeriumi kommentaarid

):

● Väljatöötamiskavatsuse konsultatsioon sihtrühmadega- üldjuhul 15 päeva

● Eelnõu avalik konsultatsioon huvirühmadega ja paralleelselt kooskõlastamine ministeeriumidega üldjuhul 15 tööpäeva

● Eelnõu eraldi kooskõlastamine Justiitsministeeriumiga 20 tööpäeva

● Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele - vähemalt 7 kalendripäeva enne Valitsuse istungit

● Riigikogu juhatusel on peale Valitsuse heakskiitu 3 tööpäeva, et otsustada eelnõu menetlusse võtmist ja määrata juhtivkomisjon

● Hiljemalt 7 Riigikogu töönädala jooksul menetlusse võtmisest saadetakse eelnõu esimesele lugemisele

● Toimub 3 lugemist riigikogus - hea tava on arvestada seaduseelnõu menetluseks Riigikogus vähemalt 3 kuud.

● Presidendil on 14 päeva seaduse väljakuulutamiseks

● Riigi Teatajas avaldatakse seadus 7 tööpäeva jooksul pärast esitamist. Seadus jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist

Faktikontroll küsis Kallase väite hindamiseks kommentaari ka Justiitsministeeriumilt.

Justiitsministeeriumi Avalike suhete nõunik Kertu Laadoga tõi oma vastused välja, et kui jälgitakse tavapärast õigusloomeprotsessi, head õigusloome tava ja kaasamise põhimõtteid, läheb seaduse väljatöötamisest kuni selle kehtima hakkamiseni aega rohkem kui kolm kuud.  Samas on Eesti õigusloomeprotsess piisavalt paindlik, et erandlikes olukordades viia läbi seadusemuudatusi kiiremini.

Üks sellistest näidetest on eriolukorra seaduse muudatus - oli vajadus kiireloomuliseks seadusmuudatuseks, millega alustati 12.03.2020, valitsus kiitis seaduseelnõu heaks 02.04.2020, riigikogu võttis seadusemuudatused vastu 20.04.2020 ja need jõustusid 07.05.2020. Seega võttis protsess aega ca kaks kuud, kuid samas kalduti tugevalt kõrvalt tavapärasest õigusloomeprotsessist, nt ei toimunud tavapärast huvirühmade kaasamist ja avalikku konsultatsiooni.

OTSUS

Head õigusloome tava järgides peaks juba ainuüksi Riigikogu lugemiste puhul arvestama kolme kuuga. Siiski, erandjuhtudel saaks seadust ka kiiremini menetleda.

Pigem tõsi

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.