TSITAAT

Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni nõunik Kadri Vilba kommenteeris ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete Facebooki grupis: "No muidugi. Nad ei tunnista autismi haigusena seetõttu, et ei soovi kaotada oma erilisust. Kui autism välja ravida, muutuks nad tavalisteks inimesteks, kus sel häbil ots, eksole."

KONTROLL

Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega ning seda, kuidas inimene end ümbritsevat tõlgendab.

Autismispektri häire (ASD) on mitmefaktorilise päritoluga heterogeenne neuroloogiline arenguhäire. Tänapäeval ei ole ASD üldiselt ravitav, kuid vajadusel on autismispektri häirega inimesi võimalik mitmel viisil aidata, et raskemate tunnuste väljendumist vältida.

Ka uuringutes, mille käigus lapsed on esialgse autismi diagnoosiga võrreldes paranenud, tõdetakse, et mõnel lapsel võib minna hämmastavalt hästi, kuid enamikel on püsivad keele- ja õpiraskused ning käitumisprobleemid.

Eraldiseisvalt tasub mõelda, kas autismi ilminguid on alati vaja ravida.

Kokkuvõttes ei ole tänapäeva meditsiin võimeline autismispektri häiret “välja ravida”.

OTSUS


Vale


PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud projektis Faktikontroll jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.