FAKTIKONTROLL | Kas Balti riikidel ja Soomel on selleks talveks piisavalt gaasi varutud, nagu väidab Riina Sikkut?
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Riina Sikkuti väide, et Baltikumi ja Soome piirkonnas on selleks talveks piisavalt gaasi varutud.
TSITAAT
Otsus lähetada LNG laev vastupidiselt algsele plaanile Eesti asemel Soome tõi päevakorrale Eesti valitsuse ettevalmistused energiajulgeoleku tagamiseks. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv majandus- ja taristuminister Riina Sikkut väitis 10. oktoobri „Aktuaalse kaamera“ saates, et „Praeguste andmete põhjal on Baltikumi ja Soome piirkonnas kokku gaasi selleks talveks piisavalt.“
KONTROLL
Kontrolliks vaatame, kui suur on Baltikumi ning Soome piirkonna gaasi tarbimise määr. Alates 2020. aastast toimib Eesti, Läti ja Soome vahel ühine gaasiturg läbi Balticconnector maagaasijuhtme.
Lisaks on läbi Läti olemas ühendus Leedus asuva Klaipeda LNG jaamaga ning selle aasta mais valmis Leedut ja Poolat ühendav gaasiühendus nimega GIPL, mis võimaldab ühendada Balti riikide ja Soome gaasiturg ülejäänud Euroopaga, tagades seeläbi sõltumatus Vene gaasist. (Vaata lähemalt Eleringi kodulehelt.)
Faktikontroll küsis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM), kui suur on Balti riikide ja Soome ennustatud tarbimine ning füüsiline tarnevõime. MKMi energiaturgude valdkonnajuhi Rein Vaksa sõnul põhineb tarbimise hinnang regiooni riikide süsteemihaldurite antud tagasisidel. Eestis haldab gaasivõrku Elering AS, kelle andmetel on ennustatud tarbimine Balti riikides ja Soomes perioodil tänavu juunist 2023. aasta maikuuni kokku ca 48 teravatt-tundi (TWh). Selle tarbimismahu sisse kuulub ka nüüd Leeduga ühendatud Poola suunduv gaasitarne.
Ennustatud gaasitarbimine jaguneb Eleringi andmeid vaadates antud perioodil regiooni riikides nii: Eesti 3,5 TWh, Läti 10 TWh, Soome 12 TWh, Leedu 16 TWh ning GIPL voog Poola ja Leedu vahel 8 TWh.
Nii Eleringi kui ka MKMi andmetel on Balti riikidele ja Soomele käesoleval perioodil tagatud 66 TWh gaasi, mis pärineb Klaipeda LNG terminalist (38 TWh), Hamina LNG terminalist Soomes (1 TWh) ning uuest Soomes avatavast LNG ujuvterminalist, mis peaks võimaldama pärast uue aasta alguses toimima hakkamist 15 TWh tarnet.
Lisaks paiknevad Lätis Inčukalnsi gaasihoidlas 12,6 TWh ulatuses gaasivarud, mis on mõeldud kasutamiseks hädaolukorras, kus tavapärane gaasiturg ei tööta.
Kui uurida lähemalt Eesti ettevalmistusi, selgub et juba 13. oktoobri seisuga on tagatud lepingute ning gaasivarude näol 5,4 TWh ulatuses gaasi, mis on piisav Eesti oletatava tarbimise (3,5 TWh) katmiseks.
Toetudes vaadeldud andmetele, vastab tõele Riina Sikkuti väide, et Balti riikide ja Soome gaasi varustuskindlus on tulevaks talveks tagatud.
OTSUS
Tõsi.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Otsus lähetada LNG laev vastupidiselt algsele plaanile Eesti asemel Soome tõi päevakorrale Eesti valitsuse ettevalmistused energiajulgeoleku tagamiseks. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv majandus- ja taristuminister Riina Sikkut väitis 10. oktoobri „Aktuaalse kaamera“ saates, et „Praeguste andmete põhjal on Baltikumi ja Soome piirkonnas kokku gaasi selleks talveks piisavalt.“
KONTROLL
Kontrolliks vaatame, kui suur on Baltikumi ning Soome piirkonna gaasi tarbimise määr. Alates 2020. aastast toimib Eesti, Läti ja Soome vahel ühine gaasiturg läbi Balticconnector maagaasijuhtme.
Lisaks on läbi Läti olemas ühendus Leedus asuva Klaipeda LNG jaamaga ning selle aasta mais valmis Leedut ja Poolat ühendav gaasiühendus nimega GIPL, mis võimaldab ühendada Balti riikide ja Soome gaasiturg ülejäänud Euroopaga, tagades seeläbi sõltumatus Vene gaasist. (Vaata lähemalt Eleringi kodulehelt.)
Faktikontroll küsis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM), kui suur on Balti riikide ja Soome ennustatud tarbimine ning füüsiline tarnevõime. MKMi energiaturgude valdkonnajuhi Rein Vaksa sõnul põhineb tarbimise hinnang regiooni riikide süsteemihaldurite antud tagasisidel. Eestis haldab gaasivõrku Elering AS, kelle andmetel on ennustatud tarbimine Balti riikides ja Soomes perioodil tänavu juunist 2023. aasta maikuuni kokku ca 48 teravatt-tundi (TWh). Selle tarbimismahu sisse kuulub ka nüüd Leeduga ühendatud Poola suunduv gaasitarne.
Ennustatud gaasitarbimine jaguneb Eleringi andmeid vaadates antud perioodil regiooni riikides nii: Eesti 3,5 TWh, Läti 10 TWh, Soome 12 TWh, Leedu 16 TWh ning GIPL voog Poola ja Leedu vahel 8 TWh.
Nii Eleringi kui ka MKMi andmetel on Balti riikidele ja Soomele käesoleval perioodil tagatud 66 TWh gaasi, mis pärineb Klaipeda LNG terminalist (38 TWh), Hamina LNG terminalist Soomes (1 TWh) ning uuest Soomes avatavast LNG ujuvterminalist, mis peaks võimaldama pärast uue aasta alguses toimima hakkamist 15 TWh tarnet.
Lisaks paiknevad Lätis Inčukalnsi gaasihoidlas 12,6 TWh ulatuses gaasivarud, mis on mõeldud kasutamiseks hädaolukorras, kus tavapärane gaasiturg ei tööta.
Kui uurida lähemalt Eesti ettevalmistusi, selgub et juba 13. oktoobri seisuga on tagatud lepingute ning gaasivarude näol 5,4 TWh ulatuses gaasi, mis on piisav Eesti oletatava tarbimise (3,5 TWh) katmiseks.
Toetudes vaadeldud andmetele, vastab tõele Riina Sikkuti väide, et Balti riikide ja Soome gaasi varustuskindlus on tulevaks talveks tagatud.
OTSUS
Tõsi.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.