Millised on olnud Ameerika Ühendriikide sõjalised konfliktid?

30 aastat tagasi, aastatel 1989-1993, oli võimulolev president Ameerika Ühendriikides George Herbert Walker Bush. 1990. aastal alanud Lahesõjas oli USA militaarne roll George W. H. Bushi volitusel sõjaliseks sekkumiseks, USA väed võtsid Iraagis osa ÜRO käivitatud operatsioonist “Desert Storm”, president ei alustanud antud sõjalist konflitki, vaid toimis vastusena Iraagi invasioonile Kuveiti.

William Jefferson “Bill” Clintoni ametiajal 1993-2001 jätkati George H. W. Bushi administratsiooni pärandina konflikte Iraagis ning samuti algatati NATO ja USA koostööna militaaroperatsioon “Deliberate Force” Bosnias ja operatsioon “Allied Forces” Kosovos.

2001. aastal, George Walker Bushi valitsusajal, peale 11. septembri terrorirünnakuid välja kuulutatud Terrorismivastane sõda on rahvusvaheline sõjaline kampaania, mille algatas USA. 2003. aastal andis võimulolev president George W. Bush volituse relvastatud sekkumiseks Iraagis, et ennetada Iraagi poolt arvatavate massihävitusrelvade kasutamist USA vastu ning suruda maha Saddam Husseini diktatoriaalne võim regioonis, tegemist oli relvastatud sekkumisega välisriigis toimuvasse konflikti, et minimeerida julgeolekuriske Ameerika Ühendriikidele.

Barack Obama ametisoleku ajal 2009-2017 jätkati George H. W. Bushi administratsiooni poolt alustatud Iraagi sõda. Liibüa kodusõtta sekkumise näol on tegemist sõjalise konfliktiga, milles oli suur osa Obama administratsioonil – 2011. aastal andis president Barack Obama ametliku volituse Ameerika Ühendriikide vägede sekkumisele Liibüas. Liibüa kodusõtta sekkumise operatsiooni alustati riikide koalitsiooniga, hiljem anti operatsioon üle NATOle. Barack Obama administratsiooni üks suureimaid operatsioone oli ka ISILi vastane militaaroperatsioon “Inherent Resolve”, mille eesmärk oli sihtmärgistada ja rünnata terrorirühmitust erinevates regioonides Süürias ja osaliselt ka Liibüa aladel Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvaheliste koalitsioonivägedega.

President Donald Trumpi valitsusajal, aastatel 2017-2021, jätkusid USA sõjaväelised rünnakud Iraagis ning samuti leidis aset sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse. Vastulöögina 2017. aasta aprillis Süüria presidendi Bashar al-Assadi poolt keemiarelva kasutamisele tsiviilelanike peal, volitas president Donald Trump raketirünnaku Shayrati lennubaasile ja 2018. aastal volitas president veel rünnakuid Bashar al-Assadi kontrolli all olevatesse piirkondadesse. Kuigi Obama oli alustanud rünnakutega Süürias ISILi vastu, siis Trumpi volitatud rünnakud al-Assadi valitsuse vastu olid esmakordsed, seega Trump laiendas sõjalist sekkumist Süürias. 2019-2021 Pärsia lahe kriisi ajal suurendas Trump sõjalist võimekust regioonis ja paigutas rohkem vägesid sõjaväebaasidesse Pärsia lahe piirkonnas. 2020. aastal autoriseeris Trump Iraagis Iraani kindral Qasem Soleimani tapmise raketirünnakute käigus, osana käimasolevast USA ning Iraani Islamivabariigi vahel pingeid kogunud Pärsia lahe kriisist.

Madisoni väitele, et „Donald Trump on viimase 30 aasta jooksul esimene Ameerika Ühendriikide president, kelle ametisoleku ajal ei ole tema juhitud riik alustanud ühtegi sõda“ ei saa anda must-valgelt hinnangut “õige” või “vale”, sest tegemist on nii kompleksse küsimusega, kus Madisonil on osaliselt õigus, Trump ei ole ametlikult autoriseerinud sõjalisi sekkumisi erinevalt eelnevatest presidentidest, kusjuures tuleb märkida, et Trumpi volitatud õhurünnakud toimusid ilma Kongressi nõusoleku või Iraani vastu sõjalise jõu kasutamise loata.

Trumpi administratsioon ei ole ka ainult jätkanud eelnevate presidentide sekkumisi. USA sõjalised tegevused Iraagis olid eelnevate presidentide tegevuse jätk, kuid enne Trumpi poolt volitatud õhurünnakuid ei olnud USA suunanud sõjategevust otseselt Bashar al-Assadi režiimi vastu, mistõttu oli Donald Trump uue sõjalise konflikti algatajaks esmakordselt al-Assadi vastu.

Käsitledes Trumpi volitatud militaaroperatsioone kui kõigest eelnevate presidentide tegevuse laiendusi, võib sarnase laiendusena 2003. aasta terrorismivastasesse sõtta näha ka Barack Obama sekkumisi Liibüas või ISILi vastu Süürias, mistõttu ei saa väita, et Donald Trump oleks militaarteemades käitunud suures joones erinevalt eelnevatest presidentidest või täielikult hoidunud kõrvale jätkamast, volitamast või algatamast uusi militaaroperatsioone. Ühel või teisel moel on sõjaliselt sekkunud välisriikide tegevusse kõik Ameerika Ühendriikide presidendid viimase 30 aasta jooksul. Seega otsus Jaak Madisoni väitele on nii ja naa, sest antud teemal tuleb arvesse võtta kõiki eelmainitud aspekte USA presidentide militaartegevuste kohta alates 1991. aastast.