Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid väitis 11. veebruaril ERR-ile, et "Eesti haiglate koormus Covid-19 patsientide osas on ligi kaks korda madalam kui teistes Balti riikides, sealhulgas on intensiivravi vajadus mitu korda madalam kui teise või kolmanda laine ajal.“ (Karilaid: koroonapassi võiks kaotada kohe | Eesti | ERR)

KONTROLL

Kontrollime, kas Eestis haiglate koormus Covid-19 patsientide osas on tõesti kaks korda madalam kui teistes Balti riikides, ning kas intensiivravi vajadus Covid-19 patsientide seas Eestis on mitu korda madalam kui eelnevate viiruse lainete ajal. Selleks võrdleme, kui palju on Balti riikides haiglaravi vajavaid Covid-19 patsiente 100 000 elaniku kohta. Lisaks vaatleme, kui paljud haiglakohad on antud riikides hõivatud koroonahaigete poolt.

Terviseameti andmete kohaselt viibis 12. veebruari seisuga Eestis haiglaravil 448 Covid-19 patsienti, mis on 33.6 inimest 100 000 kohta. Kuidas on lood Lätis ja Leedus?

Võrreldes Eestiga on Covid-19 nakatumismäär Lätis tunduvalt kõrgem. Läti Tervishoiu Ameti andmetel vajab 12. veebruari seisuga Lätis haiglaravi 1064 Covid-19 patsienti, mis on 56 inimest 100 000 kohta. Sarnaselt Lätiga on ka Leedus kõrge Covid-19 nakatumismäär. 11. veebruari seisuga viibis Leedus haiglaravil 1546 koroonahaiget, mis on 55.3 inimest 100 000 kohta.

Mõõtes haiglate koormust on oluline võtta arvesse haiglakohtade arvu võrreldavates riikides. WHO on koostanud statistika, kus on välja toodud haiglavoodite arv riigis 1000 elaniku kohta. Balti riike võrreldes selgub, et 2018. aasta andmete kohaselt oli Eestis 100 000 elaniku kohta 457, Lätis 549 ning Leedus 643 haiglakohta. Sellest lähtudes selgub, et Covid-19 patsiendid moodustavad Eestis 7.3%, Lätis 10.2% ning Leedus 8.2% potentsiaalsetest haiglakohtadest.

Arvestades antud andmeid võib järeldada, et Karilaidil on õigus, et haiglate koormus Eestis on võrreldes teiste Balti riikidega kõige madalam. Uurides aga riikide rahvastikku ning olemasolevaid haiglakohtasid selgub, et vahe ei ole kaugeltki kahekordne. Kuidas on aga lugu intensiivravi vajavate patsientide hulgaga – kas see on praegu võrreldes eelmiste Covid-19 lainetega tõesti mitu korda madalam?

11. veebruari seisuga vajas Eestis intensiivravi 21 Covid-19 patsienti. Kui võrrelda antud arvu eelnevate lainete haripunktidega selgub, et kuigi nakatumismäär on praegu kõrgem kui kunagi varem, viibib intensiivravis vähem patsiente. Teise laine tipphetkel, 31. märtsil 2021 vajas intensiivravi 76 patsienti ning kolmanda laine tipus 7. novembril 2021 61 patsienti. Seega on Karilaidil õigus, et võrreldes eelnevate lainetega on intensiivravi vajadus praegu mitu korda madalam.

Karilaidi väide haiglate koormuse osas peab paika, kui arvestada ainult absoluutarve. Haiglate koormus on aga väga sarnane, kui arvesse võtta Balti riikide rahvaarvu ning haiglakohtade arvu.

OTSUS

Nii ja naa.

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.