TSITAAT

KONTROLL

Kahjuks ei selgu Martin Helme väitest, keda ta võõrtöölisena defineerib. Siinkohal on oluline, kas ta loeb võõrtööliseks ka teisi EL riikide kodanikke või arvestab ainult kolmandatest riikidest pärit töölistega (välismaalased). Eesti seadustes käsitletakse välismaalastena kolmandatest riikidest pärit töölisi ning EL riikide kodanikke puudutavaid õigusi ja kohustusi eraldiseisvalt. Ka siseministeerium defineerib võõrtöölisteks välismaalasi ehk neid, kes on kolmandate riikide kodanikud, ei ole Eesti püsielanikud ja töötavad siin lühiajaliselt.

Kolmandatest riikidest pärit töölised saavad töötada Eestis kahel viisil: registreerides lühiajalise töötamise PPA-s või omades elamisluba.. Siseministeeriumi andmetel oli aprillikuu seisuga ligi 18 000 lühiajalise töötamisega registreeritud võõrtöölist, 25. maiks oli number langenud 16 540 peale.

Tähtajalisi elamislubasid väljastatakse välismaalastele ehk kolmandate riikide kodanikele algselt maksimaalselt viieks aastaks. Alates 2015. aastast on Eestis sisserände piirarv 0.1% Eesti alalisest elanikkonnast, millest tulenevalt antakse Eestis igal aastal välja umbes 1300 tähtajalist elamisluba. Aastatel 2014-2018 väljastati PPA andmetel 6696 elamisluba töötamiseks. Aastal 2019. oli sisserände piirarvuks 1315. Sel aastal oli elamislubade piirarv 1314, millest töötamiseks või ettevõtluseks oli määratud 1258 luba. Eeldades, et 2014.-2018. töötamiseks väljastatud elamisload on kehtivad või pikendatud, 2019. aastal antud elamisload väljastatud töötamiseks ning kehtivad ja 2020. aastal töötamiseks väljastatud 1258 luba kehtivad, peaks Eestis olema hetkel ligikaudu 9000 välismaalast võõrtööjõuna. Tähtajalisi elamislubasid antakse tegelikkuses välja rohkem, sest on mitmeid erandeid, mida sisserände piirarvu arvutamisel ei loeta. Kvoodivälisest antakse tähtajalisi elamislube näiteks õppimiseks või perekonna ühendamiseks, kuid nende välismaalaste elamisloa taotlemise eesmärk ei ole Eestisse tööle tulla, mistõttu ei saa neist kõigist tööjõu osa.

Samas kõik võõrtöölised end ametlikult Eestis tööle ei registreeri ega elamisluba ei taotle, seega tegelik võõrtööliste arv ületab 26 000. Näiteks võivad kolmandate riikide kodanikud taotleda Poolas tööloa ja tulla siis renditööjõufirmade kaudu Eestisse. On aga vähetõenäoline, et registreerimata võõrtöölisi kolmandatest riikidest oleks Eestis nii palju, et võõrtööliste arv kokku kerkiks 50 000-ni. Kuigi renditööjõu hulka on EL-s inimeste vaba liikumise tõttu keeruline hinnata, võib hinnanguliselt renditööjõuna võõrtöölisi Eestis olla u 5000, kuid leidub ka arvamusi, et neid on vähem. Eraldi grupp Eestis töötavatest välismaalastest on ka siin illegaalselt töötavad inimesed. Ametlike andmete põhjal teame, et 2017. aastal oli Eesti 329 ja 2018. aastal 497 illegaalset töötajat kolmandatest riikidest. Erinevatel hinnangutel oli 2018. aastal Eestis kuni 5000 ebaseaduslikult töötavat välismaalast.

Juhul, kui Martin Helme viitas võõrtööliste all kolmandate riikide kodanikele, siis peaks Eestis praegu võõrtöölisi olema ametlikult umbes 26 000 ning mitteregistreeritud tööjõuga eelmainitud hinnangute alusel kuni 36 000 inimest.. Seega Martin Helme väide, et Eestis on 50 000 võõrtöölist ei ole ilmselt täpne ning võõrtööliste arv ei ületa Pärnu linna elanike arvu, mis on 2020. aasta seisuga umbes 51 000. Järelikult on ebatõenäoline, et Eestis on nii palju võõrtööjõudu kui pärnakaid.

Juhul, kui Martin Helme arvestas võõrtööliste hulka ka EL riikide kodanikke, siis on võõrtööliste osakaal Eestis kindlasti suurem, kuid selle kontrollimiseks puuduvad terviklikud avalikud andmed.

Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi kodanikud (edaspidi EL kodanikud) võivad Eestis töötada ennast registreerimata kuni 3 kuud. Töötamine peab siiski olema registreeritud tööandja poolt töötamise registris. Kuna EL kehtib inimeste vaba liikumine, siis ei ole võimalik täpselt teada, kui palju EL kodanikke Eestis viibib või siin tööd teeb. Töötades Eestis kauem, kui 3 kuud, peab EL kodanik saama tähtajalise elamisõiguse, registreerides enda elukoht Eesti rahvastikuregistris. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal ei ole meil võimalik neid numbreid hinnata.

Otsus