TSITAAT

Eelmise valitsuse plaan ehitada Ida-Virumaale põlevkivi väärindamiseks uus õlitehas on taas küsimus seoses tänase valitsuse plaanidega seda projekti jätkata. Endine keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) väitis 31. mail Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis, et “Loomulikult peame me innovaatiliste lahenduste abil minimeerima selle olulise majandusharu keskkonnamõju, ent vedelkütuste tootmine ongi kõige efektiivsem ja keskkonnahoidlikum põlevkivi väärindamise viis.” (https://epl.delfi.ee/artikkel/93602991/paeva-teema-rene-kokk-euroopa-liit-on-energiadefitsiidis-polevkivioli-on-meie-trump).

KONTROLL

Koka väitest kontrollime, kas õli (ehk vedelkütuse) tegemine on tõesti kõige keskkonnahoidlikum põlevkivi kasutamise viis. Eesti Energia enda sõnul on õlitootmisest õhku paisatavad heitgaasid kolm korda väiksemad kui elektritööstusest. (https://www.err.ee/1023681/eesti-energia-co2-heitmed-vahenesid-aastaga-kaks-korda) Sarnaste võrdlusnumbritega järeldusele on jõutud ka Eesti põhjal tehtud TalTechi uuringus. (https://www.kirj.ee/public/oilshale_pdf/2013/issue_2S/Oil-2013-2S-268-282.pdf) Ida-Virumaale kavandatav õlitehas on väidetavalt veelgi säästlikum, ent Koka väide käib üldiselt vedelkütuste tootmise kohta. (säästlikum: https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/2017/03/08/muudid-vs-tegelikkus--kas-polevkiviressurssi-jagub-voi-ei-jagu)

Heitgaaside hulk aga ei piirdu ainult tootmise käigus eralduva süsihappegaasiga, mille kohta on kõik eelnevalt viidatud uuringuid käinud. Isegi kui tootmise käigus paiskab õli tootmine õhku vähem heitgaase kui elektritööstus, tuleb arvesse ka võtta, kuidas õli kasutatakse ja mis selle lõplik sihtpunkt on. Tänane keskkonnaminister on väitnud, et “99% põlevkiviõli toodangust ongi ekspordiks mõeldud” ning selle üks suurimaid kasutusviise oleks kütuseallikas suurlaevadele. (https://epl.delfi.ee/artikkel/93454033/oot-oot-oot-mina-raagin-eesti-majanduskeskkonnast-keskkonnaministri-sonul-pole-polevkiviolile-alternatiivi) Selleks, et õlitööstuse täit keskkonnamõju hinnata, tuleb ka vaadata seda osa ahelast. Eestis toimub vaid õli tootmine, lõplik rafineerimine näiteks laevakütuseks toimub mujal. 2013. aasta TTÜ uuringu kohaselt eraldub lõpliku rafineerimise ja kasutamise käigus umbes 10 korda rohkem süsinikku kui tootmise faasis. (https://circabc.europa.eu/sd/a/e3685bb5-cdbc-4a94-a390-64b6241513ea/15%2004%2013%20Oil%20Shale.pdf) Sama kinnitab ka Taastuvenergia koda, kelle sõnul “põlevkiviõli mootorikütusena põletades vallandub globaalselt rohkem kasvuhoonegaase kui sama koguse põlevkivi elektriks põletades.” (https://arileht.delfi.ee/artikkel/89350825/taastuvenergia-koda-riigi-raha-polevkivioli-tootmisesse-investeerimine-on-vastutustundetu?) Võttes ka arvesse, et plaan on kogu õli eksportida, tuleb arvestada ka lisanduvaid transpordist tulevaid heitgaase, mis suurendavad veelgi ebavõrdsust kohaliku elektritööstusega võrreldes.

Seega on pigem vale väita, et vedelkütuste keskkonnamõju on põlevkivitoodetest väikseim.

Otsus

 Pigem vale

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.