FAKTIKONTROLL | Kas Jaak Madisonil oli õigus, kui ta väitis, et USA-s käib valimispettus?
"Pehmelt öeldes tundub USA-s käimas suurem valimispettus (Michiganis). Kõik on veel lahtine, kuid arvatavasti läheb asi kohtusse, kui see Bideni pettus läbi läheb," kõlas Madisoni postitus Facebookis.
KONTROLL
Madisoni jagatud fotot on juba kontrollinud Facebooki faktikontrolli partnerid Politifact, Lead Stories ning Hispaania portaal Maldita. Olgu lisatud, et Delfi on Facebooki partner Eestis, aga Jaak Madisoni postitust sealses keskkonnas kontrollinud ei ole. Samuti on Delfi otsustanud Madisoni Facebookis jätta kontrollimata, toetudes oma senisel põhimõttel poliitikuid mitte kontrollida. Siiski vaatame tema väite sisu üle Facebookist väljas.
Madisoni jagatud fotoga jäetakse mulje nagu oleks Michigani osariigis järsku tõusnud Joe Bideni toetus 138 tuhande hääle võrra, samal ajal aga ei teinud Donald Trumpi toetus läbi muutust mitte ühegi hääle võrra.
Pilt, millele poliitik viitab, levis aktiivselt konservatiivsetes ringkondades, muuhulgas säutsus selle kohta president Trump ise. Säuts on tänaseks Twitteris kaetud märgisega: "Terve see säuts või osa sellest on vaidlustatud ning võib sisaldada ebatäpseid andmeid valimiste või muu ühiskondliku protsessi kohta."
Eelpool viidatud faktikontrollija Lead Stories võttis ühendust graafiku autoritega ettevõttes Decision Desk HQ. Ettevõte kogub valimisandmeid, loob nende jaoks programme ning sisestab andmeid ja pakub graafilisi kuvandeid, mis aitavad andmeid visualiseerida.
Ettevõtte juht Drew McCoy sõnas, et kõnealune järsk Bideni häälte tõus on tehniline viperus. "Me kasutame seda, mida ametnikud meile annavad. See ei ole alatu kokkumäng," selgitas ta. Ettevõte saab numbrid otse osariigi ametnikelt.
Eksitavad numbrid rippusid üleval paar minutit, kuni neid tähele pandi, osariigi tulemust kontrolliti ning ametnike palvel Decision Deskis parandati.
Parandus on nähtav ka Decision Deski Twitteri säutsudest. Kell 5.04 anti Twitteris teada, et Bidenil on hääli 2 130 695 ning Trumpi kasuks 2 200 902. Nelikümmend minutit hiljem, 5.43, on Bidenil hääli 2 019 899 ning Trumpil 2 217 540.
Michigani osariigi esindaja nentis, et eksimus juhtus, kuid süüdistas valeinformatsiooni levimises ettevõtet. "Kõik valijad, ükskõik kumma poole omad, peavad olema väga tähelepanelikud oma informatsiooni kogumisel. Isegi heade kavatsustega osapooled võivad kogemata levitada valeinfot."
New Yorki Timesi ajakirjanik säutsus Twitteris, et süü võttis omaks Shiawassee maakonna ühe valimisjaoskonna töötaja, kes andmete sisestamisel näpuvea tegi.
Süüdistava postituse võttis maha ka selle esimene avaldaja, kes valimispettust kahtlustas. See aga ei ole senini takistanud eksitaval infol levimist, nüüd ka Eesti europarlamendiliikme Facebooki seinal.
Facebookis on pandud postitusele peale erinevad märgised - mõni on selles leidnud, et see informatsioon on täiesti "vale", mõni kontrollija on leidnud, et tegemist on "osaliselt vale teabega". Madisoni enda seinal on see märgitud "kontekst puudub" märgisega.
Seni olemasoleva info põhjal ei saa järeldada, et Michigani osariigis oleks toime pandud valimispettus. Näpuviga on ka omaks võetud nii jaoskonna töötaja poolt ning seda ka parandati koheselt Decision Deski poolt.
Kuna praeguseks hetkeks on juba teada, et Trumpi meeskond on otsustanud Michigani häältelugemise osas kohtusse pöörduda, siis ei saa sealse kohtu otsust ka ette ennetada.
Leiame niisiis, et Madisoni postitus on eksitav, sest konkreetne juhtum on leidnud vastupidist tõestust. Teisalt pole faktikontrollidel täna piisavalt tõestust, et 100-protsendilise kindlusega väita, et USA-s ühtegi valimispettust toime ei pandud, nagu viitab Madison oma postituse teises pooles.
OTSUS
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud projektis Faktikontroll jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.