Riigikogu infotunnis 10. novembril heitis Sven Sester (Isamaa) peaministrile ette, et tema arvamus vaktsineerimata inimestele plaanilise ravi piiramise kohta on ajas muutunud ning selget sõnumit ei ole.

Näidetena tõi ta välja 12. oktoobri Vikerraadio intervjuu, 13. oktoobri Facebooki-postituse ja hiljem novembris Eesti Päevalehes avaldatud intervjuu.

Peaminister Kaja Kallas vastas: “See, mida ma olen öelnud 12. oktoobril või mida ma olen öelnud hiljem, on täpselt sama.” (Riigikogu infotunni stenogramm; 12:47 Sven Sester, 12:49 Kaja Kallas)

KONTROLL

Tsitaadi kontrollimiseks vaatame üle kõik kolm Sven Sesteri sõnavõtus mainitud tsitaati - 12. oktoobri Vikerraadio saade “Stuudios on peaminister,” 13. oktoobri Facebooki postitus Kaja Kallase lehel ja 3. novembri artikkel Eesti Päevalehes.

Vikerraadio: “Need on need ettepanekud, mida me arutame, üks ettepanek on, et kui inimene tuleb haiglasse, siis peavad arstid teda aitama. Kui olukord läheb hulluks ja meil tuleb hakata haiglates plaanilist ravi piirama, näiteks erinevaid kirurgilisi operatsioone, siis vaktsineerimata inimesed liiguvad järjekorras tahapoole. Ja nende arvelt käib järjekorra piiramine." (Vikerraadio; u. 18:00-19:30)

Facebooki postitus: “Selleks, et piirata nakkuse levikut, säästa vaktsineerimata inimesi ja sellega kaitsta haiglate ravivõimekust, peame kaaluma uute piirangute kehtestamist nendele inimestele, kes pole end veel vaktsineerinud,“ rääkis Kaja Kallas. „Näiteks ka selliseid, kus riik nõuaks vaktsineerimata inimestelt COVID-19 ravikulud tagasi või et vaktsineerimata inimesed liiguksid plaanilise ravijärjekorra lõppu.“

Ta lisas: „Rõhutan, et need näited on teoreetilised ning valitsus ei pea selliseid samme realistlikuks. Eesti ravisüsteem on solidaarne – igaühel on õigus saada ravi. Küll aga näitab olukorra tõsidust see, et sellised ideed üldse esile kerkivad.” (Kaja Kallase Facebooki-konto)

Eesti Päevaleht: “Triaaži tegemise õigus on ennekõike haiglatel endil ja see pole kunagi olnud poliitiline. Kui neil on vaja poliitilist tuge, siis loomulikult vaatame, mis saame sellega seoses teha,“ sõnas Kallas. Samas lisas ta mõtte, et patsientide koroonavastast vaktsineeritust võiks arvestada plaanilise ravi osutamise juures. „Aga juba praegu plaanilise ravi piiramise puhul ehk otsustes, kes seda ravi saavad või ei saa, oleks loogiline, et vaktsineerimata inimesed liiguvad järjekorra lõppu. Lihtsalt selle põhjusel, et nende tõttu on plaaniline ravi piiratud,“ ütles Kallas. (TAGATUBA | Kaja Kallas: täielikke sulgemisi ei kannata ühiskonnad enam välja, EPL 04.11)

***

Kõigis kolmes sõnavõtus mainib peaminister, et üks võimalikest piirangutest pandeemia vastu võitlemisel on piirata vaktsineerimata inimeste plaanilist ravi. Samas ei ütle Kallas selgelt välja, et selline piirang viiakse sisse, ning arutelu jääb kõigis kolmes sõnavõtus pigem abstraktseks. Vastupidiselt Sven Sesteri väljaütlemisele, kus too mainis, et peaminister pidi päev pärast Vikerraadio intervjuud selgitama, et see on ikkagi vaid teoreetiline arutelu, mainis peaminister juba esimeses kontrollitud episoodis, et selline piirang on alles ettepanek.

Facebooki-postitus kordab sama sõnumit ning rõhutab, et antud idee oli tõepoolest teoreetiline ettepanek ja et valitsus ei plaani hakata sellisel moel inimeste plaanilist ravi piirama.

Hilisemas Eesti Päevalehe artiklis kõlas samamoodi hüpoteetiline väide, et vaktsineerimata inimeste plaanilist ravi oleks loogiline piirata, samas mainis Kallas, et see ei saa olla valitsuse otsus, vaid igal haiglal on õigus teha seda iseseisvalt.

OTSUS

Kõigis kolmes sõnavõtus kõlas sama sõnum: oleks loogiline piirata vaktsineerimata inimeste plaanilist ravi, kui selline vajadus tekiks, ning et see on teoreetiline ettepanek, mis on hetkel arutelu all. Selles mõttes jäi Kaja Kallase arvamus vaktsineerimata inimeste plaanilise ravi piiramise kohta saamaks. Küll aga oli iga sõnavõtuga sõnumit laiendatud ja täiendatud (hüpoteetiline piirang -> hüpoteetiline piirang, mis ei peaks olema poliitiline, vaid haiglate poolt seatud).

Pigem õige.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.