FAKTIKONTROLL | Kas Kaja Kallasel on õigus, et metsa majandamine aitab vähendada CO2 eraldumist?
Täna kontrollime peaminister Kaja Kallase väidet, justkui vähendaks metsaraie mädanevast puidust tingitud CO2 eraldumist.
TSITAAT
18. aprillil Postimehes avaldatud intervjuus Kaja Kallasega (peaminister, Reformierakond) kaeti muuhulgas ka keskkonna ja metsamajandamise teemasid. Metsamajandamise vajadust kaitstes väitis Kallas: “Puu ju mingi hetk kasvab välja ja hakkab mädanema ja siis eritab CO2 ja nii edasi, on keskkonnale ise kahjulik.”
KONTROLL
Kallase väitest kontrollime, kas vanad puud tõesti hakkavad CO2-te eritama ja selle vältimiseks on vaja neid puid majandada.
Esimene vajalik selgitus on puude ja CO2 taseme seos - mets on nii süsiniku siduja kui ka hoidja. See tähendab, et mets kogub endasse atmosfääris esinevat CO2-te, mis püsib puidu sees kuni puidu lagunemiseni (kas naturaalselt või raie käigus). Vt “Mets ja kliimamuutused” raport.
USAs, North-Carolina osariigis tehtud uurimuse kohaselt on metsade raie üks suurimaid CO2 eritamise allikaid, kuna puudesse kogunenud süsihappegaas eritub nii puidutoodete põletamisel (nii küttematerjal kui puidutooted nagu paber) kui ka metsa jäänud kändudest ja mullast.
Seda arusaama kinnitab ka Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald, võttes arvesse ka Eesti puidutööstust, kus ainult 20 protsenti puidust läheb pikka aega süsinikku siduvateks toodeteks. Näiteks ehitised ja mööbel, mis hoiavad CO2te edasi. 55% puidust läheb kütteks ja 25% paberipuiduks, mis eritavad töötlemise ja kasutamise käigus palju CO2te (vt siit).
Eesti metsa põhjal tehtud uuringus “Mets ja kliimamuutused” on aga ka välja toodud, et kui metsa üldse ei raiuta, siis pikas perspektiivis eritub siiski CO2te metsa naturaalse lagunemise protsessi käigus.
See aga ei tähenda, et naturaalsel teel erituks ilmtingimata rohkem süsinikku. Näiteks Soomes on tehtud uuring, kus selgus, et raiutud puidu metsa vedelema jätmine on keskkonnasõbralikum kui sellest toodete tegemine.
Oluline on ka märkida, et eelnevas uuringus leiti, et isegi kui puu jääb metsa mädanema, siis see aitab kaasa mitmekesisema ökosüsteemi hoidmisega, mis on oluline uute, süsinikku siduvate puude kasvamiseks. Seega ei ole ühtset vastust, kas raie ja puidu toodeteks tegemine on lõpuks süsihappegaasi eraldumise vähendamise mõistes kasulikum.
Kuna vaadates Eesti tööstust (enamus töödeldud puitu läheb kohe suurel hulgal CO2-te eritavateks toodeteks) ning Soome uuringu kohaselt on parem raiutud puud metsa jätta, on pigem vale väita, et mädanevate puude metsa jätmine on keskkonnale kahjulikum.
OTSUS
Pigem vale.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
18. aprillil Postimehes avaldatud intervjuus Kaja Kallasega (peaminister, Reformierakond) kaeti muuhulgas ka keskkonna ja metsamajandamise teemasid. Metsamajandamise vajadust kaitstes väitis Kallas: “Puu ju mingi hetk kasvab välja ja hakkab mädanema ja siis eritab CO2 ja nii edasi, on keskkonnale ise kahjulik.”
KONTROLL
Kallase väitest kontrollime, kas vanad puud tõesti hakkavad CO2-te eritama ja selle vältimiseks on vaja neid puid majandada.
Esimene vajalik selgitus on puude ja CO2 taseme seos - mets on nii süsiniku siduja kui ka hoidja. See tähendab, et mets kogub endasse atmosfääris esinevat CO2-te, mis püsib puidu sees kuni puidu lagunemiseni (kas naturaalselt või raie käigus). Vt “Mets ja kliimamuutused” raport.
USAs, North-Carolina osariigis tehtud uurimuse kohaselt on metsade raie üks suurimaid CO2 eritamise allikaid, kuna puudesse kogunenud süsihappegaas eritub nii puidutoodete põletamisel (nii küttematerjal kui puidutooted nagu paber) kui ka metsa jäänud kändudest ja mullast.
Seda arusaama kinnitab ka Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald, võttes arvesse ka Eesti puidutööstust, kus ainult 20 protsenti puidust läheb pikka aega süsinikku siduvateks toodeteks. Näiteks ehitised ja mööbel, mis hoiavad CO2te edasi. 55% puidust läheb kütteks ja 25% paberipuiduks, mis eritavad töötlemise ja kasutamise käigus palju CO2te (vt siit).
Eesti metsa põhjal tehtud uuringus “Mets ja kliimamuutused” on aga ka välja toodud, et kui metsa üldse ei raiuta, siis pikas perspektiivis eritub siiski CO2te metsa naturaalse lagunemise protsessi käigus.
See aga ei tähenda, et naturaalsel teel erituks ilmtingimata rohkem süsinikku. Näiteks Soomes on tehtud uuring, kus selgus, et raiutud puidu metsa vedelema jätmine on keskkonnasõbralikum kui sellest toodete tegemine.
Oluline on ka märkida, et eelnevas uuringus leiti, et isegi kui puu jääb metsa mädanema, siis see aitab kaasa mitmekesisema ökosüsteemi hoidmisega, mis on oluline uute, süsinikku siduvate puude kasvamiseks. Seega ei ole ühtset vastust, kas raie ja puidu toodeteks tegemine on lõpuks süsihappegaasi eraldumise vähendamise mõistes kasulikum.
Kuna vaadates Eesti tööstust (enamus töödeldud puitu läheb kohe suurel hulgal CO2-te eritavateks toodeteks) ning Soome uuringu kohaselt on parem raiutud puud metsa jätta, on pigem vale väita, et mädanevate puude metsa jätmine on keskkonnale kahjulikum.
OTSUS
Pigem vale.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.