Elektrikriisi-teemalises 18. jaanuari pöördumises riigikogule väitis peaminister Kaja Kallas (Reformierakond), et "kõige odavam elekter tuleb tuuleparkidest, nii maismaa- kui meretuuleparkidest, siis hüdroenergiast, seejärel tuumaenergiast ja koostootmisjaamadest." Ta lisas: "Põlevkivi- ja söejaamad ning maagaasijaamad pakuvad energiat juba oluliselt kallimalt - hinnaerinevus võib olla mitmeid kuni kümneid kordi." Tsitaadist kontrollime, kas tuuleparkidest tulev energia on põlevkivist tõesti odavam.

KONTROLL

Kuna Kallas ei täpsusta, kas odavuse väide käib tootmisprotsessi kohta või võetakse arvesse ka põlevkivitehase või tuulepargi ehitamise hindu, võrdleme mõlemat. Kuna tuuleparkide ehitamise hind on viimaste aastate jooksul hüppeliselt langenud, võrdleme Eesti kontekstis võimalikult kaasaegseid andmeid. Auvere põlevkivielektrijaam jõudis Enefiti kasutusse 2018. aastal. 300 MW võimsusega jaam läks kokku maksma ligi 640 miljonit eurot.

2017. aastal aga ostis Eesti Energia 493 miljoni euro eest mitmeid tuuleparke omava firma Nelja Energia. Kokku oli tuuleparkide võimsus 287 MW. Seega peaaegu sama võimsusega tuulepark läks Eesti Energiale maksma vähem kui uus põlevkivi elektrijaam. Samasugust järeldust toetab ka Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri 2020. aasta uuring taastuvenergia maksumuse kohta. Uuringust selgub, et uute tuule- või päikeseenergia jaamade rajamine eksisteerivate kivisöe-elektrijaamade asemele on odavam kui enamiku jaamade tööshoidmine.

Vaatlused põhinevad USA, India, Saksamaa ja Bulgaaria andmetel. Suure hinnavahe põhjusteks on nii hüppeline taastuvenergiaparkide rajamise hinnalangus kui ka järjest suuremad CO2-kvoodid. Kuna põlevkivi on Eestile üsnagi unikaalne, on selle tootluse tootmishindade kohta võrdlust tehtud vähem. Seega võrdleme tuuleenergia tootmishindu kivisöega, mis on põlevkivist isegi parema energiatootluse ja väiksema CO2 heitehulgaga. Tootmishindu on enim võrreldud energiaallikate elutsükli analüüsi kaudu, mis arvestab nii uue elektrijaama (pargi) ehitamist kui ka kõiki opereerimiskulusid elektrijaama eluaja jooksul, sh vaja minev kütus. Nii USA erafirma Lazardi kui ka rahvusvahelise Tuumaenergia Agentuuri uuringute alusel on ilma riigi toetusteta ühe kivisöejaamast toodetava elektriühiku hind kaks kuni kolm korda tuuleelektrist kallim.

Lisaks on märkimisväärne, et enamikus maailma riikidest ei ole Euroopaga võrreldavaid süsinikumakse, mis teevad Eestis fossiilkütused veelgi kallimaks. Kuna tuuleparkide ehitamise hind langeb uute lahenduste tõttu kiiresti ning CO2-kvoodid võivad veelgi tõusta, on tõenäoline, et hinnavahe tõuseb veelgi.

Sarnast hinnavõrdlust kinnitab ka 2021. aastal konkurentsiameti avaldatud elektrihinna analüüs. Võrreldes erinevate energiaallikate tootmise marginaalkulu, on tuul põlevkivist oluliselt odavam. Lisaks tootmishinnale mõjutavad energiaallikate valikut ka muud tegurid, näiteks stabiilsus või juhitavus, ent otseses hinnavõrdluses on tuulest tulev energia siiski odavam.

OTSUS

Pigem tõsi.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud ja teised avaliku elu tegelased faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.