FAKTIKONTROLL | Kas Kert Kingol on õigus, et politsei on saamas püsivaid õigusi vahistamisteks ja läbiotsimisteks?
Kontrollime endise IT-ministri ning praeguse riigikogu liikme Kert Kingo väidet, justkui tahaks valitsus anda politseile õigust inimesi laiemalt kinni pidada.
TSITAAT
30. märtsil Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis kirjutab Kert Kingo (riigikogu liige, EKRE) valitsuse uuest nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise eelnõust. Kingo on kirjutanud: "... politseile kavatsetakse anda püsiv õigus näiteks vallasasja läbivaatuseks (nt isiku kotti või autot läbi otsida), valdusesse sisenemiseks (nt siseneda isiku koju), valduse läbivaatuseks (põhimõtteliselt teostada eluruumides läbiotsimist), sundtoomise kohaldamiseks, isiku kinnipidamiseks kuni 48 tunniks. (--) Seni sai politsei need õigused ainult siis, kui valitsus kuulutas ametlikult välja hädaolukorra või eriolukorra. Nüüd aga tahab valitsus anda õiguse riivata inimeste põhiseaduslikke õigusi püsivalt, see tähendab tavaolukorras ja mis tahes põhjusel."
KONTROLL
Kingo tsitaadist kontrollime, kui suure muutuse korrakaitseametnike õigustele uus eelnõu loob. Eelnõus on välja toodud korrakaitseorganitele laienevad õigused. Eelnõu alusel saaks politsei "seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid", ehk õiguse tuvastada isik, kehtestada ajutine viibimiskeeld, ning teostada vallasasja või valduse läbivaatus.
Oluline on märkida, et korrakaitseseaduse alusel on politseil eelnimetatud tegevusteks õigus juba ka väljaspool eriolukorda, näiteks ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks (korrakaitseseadus § 30 (1)). Seega püsiv õigus on politseil ka juba varasemalt olemas olnud. Eelnõu kohaselt tahetakse aga Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust muuta nii, et "nakkushaige võib korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud korras vältimatu vajaduse korral kinni pidada toimetamiseks tema elu- või viibimiskohta, kui ta on enda või teiste elule või tervisele ohtlik ja ta ei ole järginud või ei järgi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid ning kui muud järelevalvemeetmed ei ole tulemuslikud" (eelnõu § 1 p 8 lg 2).
Kingol ei ole õigus, et see õigus laieneb politseile "mis tahes põhjusel". Terviseamet võib eelnõu alusel kaasata korrakaitseüksuseid oma ülesannete täitmisel "juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita" (eelnõu § 1 p 9 lg 1). Lisaks tekiks politseile volitused ainult sellises ulatuses, milliste ülesannete täitmisesse korrakaitseorgan kaasati (eelnõu § 1 p 9 lg 1).
Seega Kert Kingol ei ole õigus, et politsei õiguseid laiendatakse massiivselt ja ilma põhjuseta, kuna kõik kaasatud õigused on korrakaitseüksustel varasemalt olemas olnud ning nende kasutamine laieneb ainult nakkushaiguste tõrjeks.
OTSUS
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
30. märtsil Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis kirjutab Kert Kingo (riigikogu liige, EKRE) valitsuse uuest nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise eelnõust. Kingo on kirjutanud: "... politseile kavatsetakse anda püsiv õigus näiteks vallasasja läbivaatuseks (nt isiku kotti või autot läbi otsida), valdusesse sisenemiseks (nt siseneda isiku koju), valduse läbivaatuseks (põhimõtteliselt teostada eluruumides läbiotsimist), sundtoomise kohaldamiseks, isiku kinnipidamiseks kuni 48 tunniks. (--) Seni sai politsei need õigused ainult siis, kui valitsus kuulutas ametlikult välja hädaolukorra või eriolukorra. Nüüd aga tahab valitsus anda õiguse riivata inimeste põhiseaduslikke õigusi püsivalt, see tähendab tavaolukorras ja mis tahes põhjusel."
KONTROLL
Kingo tsitaadist kontrollime, kui suure muutuse korrakaitseametnike õigustele uus eelnõu loob. Eelnõus on välja toodud korrakaitseorganitele laienevad õigused. Eelnõu alusel saaks politsei "seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid", ehk õiguse tuvastada isik, kehtestada ajutine viibimiskeeld, ning teostada vallasasja või valduse läbivaatus.
Oluline on märkida, et korrakaitseseaduse alusel on politseil eelnimetatud tegevusteks õigus juba ka väljaspool eriolukorda, näiteks ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks (korrakaitseseadus § 30 (1)). Seega püsiv õigus on politseil ka juba varasemalt olemas olnud. Eelnõu kohaselt tahetakse aga Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust muuta nii, et "nakkushaige võib korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud korras vältimatu vajaduse korral kinni pidada toimetamiseks tema elu- või viibimiskohta, kui ta on enda või teiste elule või tervisele ohtlik ja ta ei ole järginud või ei järgi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid ning kui muud järelevalvemeetmed ei ole tulemuslikud" (eelnõu § 1 p 8 lg 2).
Kingol ei ole õigus, et see õigus laieneb politseile "mis tahes põhjusel". Terviseamet võib eelnõu alusel kaasata korrakaitseüksuseid oma ülesannete täitmisel "juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita" (eelnõu § 1 p 9 lg 1). Lisaks tekiks politseile volitused ainult sellises ulatuses, milliste ülesannete täitmisesse korrakaitseorgan kaasati (eelnõu § 1 p 9 lg 1).
Seega Kert Kingol ei ole õigus, et politsei õiguseid laiendatakse massiivselt ja ilma põhjuseta, kuna kõik kaasatud õigused on korrakaitseüksustel varasemalt olemas olnud ning nende kasutamine laieneb ainult nakkushaiguste tõrjeks.
OTSUS
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.