FAKTIKONTROLL | Kas kõrgharidusest tulenev palgalisa jääb tõesti USA-le ja Soomele kordades alla, nagu väidab Jaak Aaviksoo?
TSITAAT
6. oktoobril avaldatud arvamusartiklis väidab Aaviksoo, et "kõrgharidusest tulenev suhteline palgalisa (ja sellega seotud tööviljakus) on arenenud riikide madalaim. Jääme Soome tasemele alla kaks ja USA tasemele neli korda."
KONTROLL
Kontrollime, kui palju rohkem palka teenib kõrgharitud töötaja võrreldes keskharidusega piirduva töötajaga, ehk kui palju palgalisa saab kõrghariduse omandamisest.
OECD 2020 raportis "Education at a glance" on 2018. aasta andmete järgi Eestis kõrgharidusega inimeste keskmine palk 35% kõrgem kui keskharidusega inimestel. Soomes on palgalisa samuti 35%, Ameerika Ühendriikides on kõrgharitud töötaja palk 71% kõrgem. Seega Soome tasemega oleme me võrdsed, USA tase on aga kaks korda kõrgem.
Eraldi saab kontrollida ka suhtelist palgalisa bakalauruse ja magistri või kõrgema (doktori) kraadi omamisel. Võrreldes keskharidusega inimestega on Eestis bakalaurusekraadist tulenev palgalisa endiselt 35%, Soomes ja Ameerika Ühendriikides on see number vastavalt 20% ja 66%. USA tase on endiselt ligi kaks korda kõrgem, ent Soomest oleme ees.
Magistri või doktorikraadi omanike keskmine palk on Eestis võrreldes keskharitutega 45% kõrgem, Soomes 59% ja Ameerikas 121%. Soomega on vahe vähem kui poole kordne ning USAst jääme maha üle kahe korra. Siiski, erinevused ei ole kahe või neljakordsed.
Võrreldes OECD keskmisega (54%) on Eesti keskmine palgalisa tõesti väiksem, ent meist tagapool on veel näiteks Austraalia, Taani, Rootsi ja Norra. Seega kõige madalam, nagu väidab Aaviksoo, Eesti kõrgharidusest tulenev palgalisa siiski ei ole.
Otsus
Küsisime kommentaari ka Jaak Aaviksoolt, kes viitas enda andmete allikaks sama uuringu, ent me leidsime teistsugused numbrid.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.