FAKTIKONTROLL | Kas koroonapiirangud on tõesti karmimad kui eelmisel kevadel, nagu väidab Kaja Kallas?
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Kaja Kallase väide, et praegused kehtivad koroonapiirangud on karmimad kui eelmise aasta kevadel.
TSITAAT
Kaja Kallas (Reformierakond) valitsuse pressikonverentsil 04.03.2021: "... need piirangud, mis on praegu tehtud, on karmimad kui eelmisel kevadel..."
2020. aasta kevadel olnud piirangud vs praegu kehtivad ning 6. märtsil kehtima hakkavad piirangud
Tabeli andmetest järeldame, et ainus piirang, mis on karmim kui eelmisel aastal, on maski kandmine. 2020. aasta kevadel ei olnud maski kandmise kohustust, vaid see oli tungivalt soovituslik. Praeguste kehtivate piirangute kohaselt on maski kandmine kohustuslik kõigis avalikes siseruumides.
2+2 reegel kehtis 2020. aasta kevadel kõigis avalikes ruumides, samas praegu kehtib vaid avalikes siseruumides.
Kui eelmisel aastal olid kaubanduskeskustes avatud vaid kindel valik kaupluseid (toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel), siis praegu on kõik kaubanduskeskuste poed avatud, välja arvatud nädalavahetusel. Samas on karmim reegel restoranide osas: kui kevadel võisid olla restoranid avatud kuni kella 22-ni, siis praegu on söögikohad avatud kella 18-ni ning nädalavahetusel suletud.
Sportimine oli üldse kinni
2020. kevadel kehtinud piirangute järgi olid suletud teatrid, muuseumid, kinod ja ööklubid. Praegused reeglid on võrdväärsed.
Sotsiaalhoolekandeasutusi, haiglaid ja kinnipidamisasutusi ei olnud võimalik eelmisel kevadel külastada, samas on praegu see lubatud.
Eelmisel kevadel oli kehtestatud piirikontroll ja piirivalve.
Nendest andmetest järeldame, et suurem osa piiranguid, mis kehtisid eelmisel kevadel, olid rangemad kui need, mis kehtivad praegu või hakkavad kehtima alates 6. märtsist.
Ka graafik ei kinnita
Lisaks toome välja graafiku Our World in Data andmebaasis, mis kirjeldab, kui karmid on riigis kehtivad koroonapiirangud kindlal ajahetkel skaalal 0 kuni 100. Indeks saadakse, arvestades piiranguid seoses koolide ja töökohtade sulgemise ning reisimisega.
Graafikust järeldub, et piirangute indeks Eestis on olnud kõrgeim eelmise aasta 28. märtsist 26. aprillini (77,78). Kuna 6. märtsil kehtima hakkavad piirangud ei ole praeguse seisuga jõudnud graafikusse, siis ei ole võimalik ammendavaid järeldusi graafiku andmetest teha. Viimase uuenduse järgi on Eestis kehtivate piirangute indeks 41,67 (28. veebruar).
OTSUS
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud projektis Faktikontroll jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Kaja Kallas (Reformierakond) valitsuse pressikonverentsil 04.03.2021: "... need piirangud, mis on praegu tehtud, on karmimad kui eelmisel kevadel..."
KONTROLL
Võrdleme paralleelselt 2020. aasta kevadel olnud piiranguid praegu kehtivate ning 6. märtsil kehtima hakkavate piirangutega.
2020. aasta kevadel olnud piirangud vs praegu kehtivad ning 6. märtsil kehtima hakkavad piirangud
Tabeli andmetest järeldame, et ainus piirang, mis on karmim kui eelmisel aastal, on maski kandmine. 2020. aasta kevadel ei olnud maski kandmise kohustust, vaid see oli tungivalt soovituslik. Praeguste kehtivate piirangute kohaselt on maski kandmine kohustuslik kõigis avalikes siseruumides.
2+2 reegel kehtis 2020. aasta kevadel kõigis avalikes ruumides, samas praegu kehtib vaid avalikes siseruumides.
Kui eelmisel aastal olid kaubanduskeskustes avatud vaid kindel valik kaupluseid (toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel), siis praegu on kõik kaubanduskeskuste poed avatud, välja arvatud nädalavahetusel. Samas on karmim reegel restoranide osas: kui kevadel võisid olla restoranid avatud kuni kella 22-ni, siis praegu on söögikohad avatud kella 18-ni ning nädalavahetusel suletud.
Sportimine oli üldse kinni
Eelmisel aastal olid suletud kõik spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, spaad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad. Praegu kehtivate piirangute kohaselt on suletud neist kõik peale jõusaalide ning ujulate individuaalseks ujumiseks.
Sotsiaalhoolekandeasutusi, haiglaid ja kinnipidamisasutusi ei olnud võimalik eelmisel kevadel külastada, samas on praegu see lubatud.
Eelmisel kevadel oli kehtestatud piirikontroll ja piirivalve.
Nendest andmetest järeldame, et suurem osa piiranguid, mis kehtisid eelmisel kevadel, olid rangemad kui need, mis kehtivad praegu või hakkavad kehtima alates 6. märtsist.
Ka graafik ei kinnita
Lisaks toome välja graafiku Our World in Data andmebaasis, mis kirjeldab, kui karmid on riigis kehtivad koroonapiirangud kindlal ajahetkel skaalal 0 kuni 100. Indeks saadakse, arvestades piiranguid seoses koolide ja töökohtade sulgemise ning reisimisega.
Ranguse indeks Eestis
Graafikust järeldub, et piirangute indeks Eestis on olnud kõrgeim eelmise aasta 28. märtsist 26. aprillini (77,78). Kuna 6. märtsil kehtima hakkavad piirangud ei ole praeguse seisuga jõudnud graafikusse, siis ei ole võimalik ammendavaid järeldusi graafiku andmetest teha. Viimase uuenduse järgi on Eestis kehtivate piirangute indeks 41,67 (28. veebruar).
OTSUS
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud projektis Faktikontroll jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.