TSITAAT

 Vandeadvokaat Leon Glikman kirjutas Postimehes 30. aprillil avaldatud arvamusartiklis: “Luberg spetsialiseerus kriminaalmenetlusele /.../, mida seniajani reguleerib okupatsioonivõimult pärandiks saadud ligi sajaprotsendilise süüdimõistmisega päädiv menetlusmudel.” (https://arvamus.postimees.ee/7237421/leon-glikman-ka-kriminaaladvokaat-on-eesliinitootaja )

KONTROLL

 Pöördusime justiitsministeeriumi poole, et selgitada välja kriminaalmenetluses jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste protsenti. Avaldame saadud vastuse täismahus.

 Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Maria-Elisa Tuulik: “2020. aastal jõustunud kohtuotsustest oli tõepoolest enam kui 99% süüdimõistvad otsused.

 See number ei peegelda siiski täielikult tegelikkust. Esiteks tuleb arvestada, et enam kui pooled kõikidest otsustest tehti kokkuleppemenetluses, mille tulemus ei saagi olla õigeksmõistev otsus. Suur osa otsuseid tehti ka kiir- ja lühimenetlustes, mille asjaolud on üldjuhul tavapärasest selgemad. Täiemahuline üldmenetlus moodustas eelmisel aastal jõustunud lahenditest vaid ligikaudu 5%. Üldmenetluses oli süüdimõistvate otsuste osakaal 90%. Siin tuleb arvesse võtta ka seda, et need numbrid näitavad üksnes juhtumeid, kus isik anti kohtu alla.

 Suur osa alustatud kriminaalmenetlustest ei jõuagi kohtusse, vaid lõpetatakse enne seda. Näiteks tehti 2020. aastal ligi 18000 kriminaalasja lõpetamise või kohtusse saatmise otsust. 23% menetlusi lõpetati aluse puudumise tõttu, 19% asjadest lõpetas prokuratuur otstarbekusest ning 29% menetlustest lõpetati põhjusel, et süüdlast ei leitud. 29% asjadest saadeti kohtusse.”

 Kuivõrd Leonid Glikmani väide on pealtnäha tõene, on sellest puudu oluline täpsustus. Glikmani väitest võiks järeldada, et süüdimõistev kohtuotsus jõustub ligi kõigi kriminaalmenetluste lõpetamise puhul. See aga ei vasta tõele. Aastal 2020 saadeti vaid 29% kriminaalmenetlustest kohtusse ja 71% kriminaalmenetlustest lõpetati aluse puudumise, otstarbekuse puudumise või süüdlase leidmata jätmise tõtt. Nendest menetlustest, mis jõuavad kohtusse, lõppevad 99% süüdimõistva otsusega.

 OTSUS

 Pigem tõsi

PROJEKTIST

 Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

 Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.