Suur Vallrahu. Esimesena kontrollime Helme väidet, et Austraalia Suur Vallrahu on üle aastate parimas seisus. 2021./22. aasta uurimise alusel leidis Austraalia Merebioloogia Instituut, et kaks kolmandikku Suurest Vallrahust on viimase 36 aasta parimal taastumise tasemel.

Küll aga kinnitavad teadlased, et globaalne soojenemine on korallidele suurim pikaajaline risk ja seetõttu võib ka korallrahu taastumine pöörduda, kui soojenemine jätkub. Suureks ohuks korallidele on nende massiline pleekimine, mis juhtus esimest korda 1998. aastal ja siis uuesti 2002. aastal, ent on nüüd viimaste aastate jooksul oluliselt tihemini juhtunud ehk neljal korral alates 2016. aastast.

Seega Helmel on õigus, et Suur Vallrahu on paremas seisus kui varem, ent teadlaste sõnul on kliimamuutus endiselt korallidele järjest suuremaks ohuks.

Jääkarud. Järgmisena kontrollime Helme väidet jääkarude populatsiooni kohta ning vaatame, kas tõesti on täna jääkarusid rohkem kui kunagi varem.


2021. aastal hindas IUCN karude populatsiooniks umbes 26 000, pakkudes vahemikuks 22 000 kuni 31 000. Seda numbrit kasutab ja kinnitab ka Maailma Looduse Fond (WWF). Nii IUCN kui ka WWFi uurijad on täpsustanud, et osad jääkarude subpopulatsioonid on stabiilse või kasvava populatsiooniga, osad vähenevaga ning mitmete kohta pole piisavalt informatsiooni.

Jääkarude uurijad põhjendavad populatsiooni kasvu 1973. aasta leppega, mis keelas jääkarude üleküttimise ning suunas riike jääkarusid kaitsma. Seega populatsiooni kasv on teadlaste sõnul vähem seotud kliimamuutustega ja rohkem kaitse alla võtmisega. WWFi uurijad on öelnud, et kliima soojenemine ja jää sulamine on endiselt peamiseks ohuks jääkarudele ning 2050. aastaks on prognoositud, et jääkarude populatsioon väheneb seetõttu kolmandiku võrra.

Ka Toronto ülikooli uuringud kinnitavad, et kliimamuutus võib 2100. aastaks viia isegi mõne subpopulatsiooni väljasuremiseni, tuues ka näiteid, et mõned subpopulatsioonid kasvasid kuni 2000. aastateni tänu küttimise lõppemisele, aga on nüüd jälle kahanenud. IUCNi 2021. aasta raport on aga kinnitanud, et õnneks ei olnud 2021. aastal veel palju märke kliimamuutuste kardetud mõjust jääkarudele.

Ka Eesti Teaduste Akadeemia President Tarmo Soomere kinnitas Faktikontrollile, et jääkarude populatsiooni kasv tuleneb mitte kliimamuutustest või selle puudumisest, vaid eelkõige jääkarude kaitse alla võtmisest

Uppuvad Maldiivid. Viimasena kontrollime Helme väidet, et juba üheksakümnendatel öeldi, et Maldiivid pidid kohe ära uppuma. 1997. aastast, millele viitab Helme, on leitav Maldiivide uppumisohu kohta artikkel ajalehes Los Angeles Times. Artikkel räägib kliimamuutuste ohust Maldiividele, ent väidab selgelt, et täieliku vee alla jäämiseni kulub kauem kui sajand. Seega ei räägitud, et Maldiivid kohe upuksid.

Mitmed kliimamuutuste suhtes skeptilised allikad on viidanud „valele“ väitele aastast 1988, et Maldiivid upuvad järgmise 30 aasta jooksul. Artiklid viitavad The Canberra Times ajalehele, mis raporteeris, et „Ametnike andmeil ohustab tõusev merepinna tase täielikult katta [Maldiive] järgmise 30 aasta jooksul“ (A gradual rise in average sea level is threatening to completely cover this Indian Ocean nation of 1196 small islands within the next 30 years, according to authorities.) Küll aga ei ole ajalehe artiklis viidatud allikatele ning Faktikontroll ei leidnud ka seda kinnitavaid teaduslikke andmeid.

Maailmapanga ja Aasia Arengupanga 2021. aasta Maldiivide kliimariskide analüüsis on eraldi välja toodud, et tõusev merepinnatase on riigi püsimajäämisele suur oht ning mitmed saared võivad muutuda elamiskõlbmatuks.

Ka 2021. aasta Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) raportist selguvad väga suured kliimamuutuste ohud väikestele saareriikidele, sh Maldiividele. Vastupidiselt Helme väitele toob IPCC raport eraldi näitena välja Maldiividel viimase 30 aasta jooksul toimunud ekstreemsed kliimasündmused. Halvima prognoositud stsenaariumi korral, kui merepind tõuseb 2100. aastaks 1,1 meetri võrra, võib osa Maldiivi saari tõesti vee alla jääda, kuna mitmed saared on vaid meeter üle merepinna.

OTSUS

Helmel on nii Suure Vallrahu kui ka jääkarude populatsiooni osas õigus selles, et nende olukord on parem kui varem. Küll aga on mõlemale kliimamuutus suureks ohuks ning eriti jääkarude puhul on populatsiooni tõusu põhjuseks teadlaste sõnul mitte kliimamuutuste puudumine, vaid üleküttimise lõpetamine. Väited Maldiivide kohta on ebatäpsed ning ka Maldiive ohustab teadlaste sõnul kliimamuutus suurel määral.

Eksitav.