FAKTIKONTROLL | Kas Martin Helmel on õigus, et presidendi saab seaduse väljakuulutamata jätmise eest tagandada?
TSITAAT
Rahandusminister ja EKRE partei liige Martin Helme süüdistas sotsiaalmeedias president Kersti Kaljulaidi oma võimu kuritarvitamises neljapäeval välisteenistuse seaduse välja kuulutamata jätmise eest. Helme väidab, et “seaduste vetostamine poliitiliste argumentidega ei kuulu [presidendi] õiguste hulka. Et ta seda pidevalt siiski teeb, tähendab, et ta kuritarvitab võimu ja rikub põhiseadust - nende kahe asja eest peaks ta ametist tagandama."
Kontrollime, kas Helme eeldus, et seaduse väljakuulutamata jätmise eest saab presidenti tagandada, on õige?
KONTROLL
Põhiseaduse paragrahv 78 sätestab presidendi kohustused, milles peatükk 6 järgi “Vabariigi President kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse paragrahvidele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele.”
Paragrahv 107 sätestab, et samuti on presidendil ka vetoõigus:
“Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab president seaduse välja.”
Paragrahv 107 kommenteeritud versioonist näeme, et presidendil on põhiseaduse järgi täielik õigus jätta seadus esimesel korral välja kuulutamata nii juriidilistel kui ka mittejuriidilistel põhjustel ehk president Kaljulaid pole oma võimu kuritarvitanud.
Paragrahvi 82 kohaselt lõpevad presidendi volitused vaid:
“1) ametist tagasiastumisega;
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega;
3) tema surma korral;
4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.”
Kui just põhiseaduse muudatust läbi ei viida, siis ei saa muid põhjuseid presidendi volituste lõpetamiseks olla.
OTSUS
Vale.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud projektis Faktikontroll jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.