FAKTIKONTROLL | Kas mitte_tallinnal on parkimiskoha normatiivide teemal õigus?
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas mitte_tallinnal on õigus, et parkimiskoha tagamine igale korterile uusarendustes viib autostumise süvenemiseni ning Tallinnas kasvab niigi autode hulk 5% aastas, mis asetab meid Euroopas autostumise kiiruselt esikohale.
TSITAAT
Mitte_tallinna nime all tegutsev linnaruumiaktivist avaldas 30. oktoobril Eesti Päevalehe artiklis arvamust uusarenduste parkimisnormatiivide teemal.
Mitte_tallinna konto looja väidab, et parkimisnormatiivide kaotamine „/…/ tõendatult vähendaks autostumist. Iga autodele lisatud infrastruktuur, nagu parkimiskohad igas majas igale elanikule, soodustavad auto valimist igapäeva liikumisteks.“
Samuti viitab ta Tallinna autostumise kasvule ning selle suhtelisele suurusele Euroopa mastaabis: „Seni on Tallinnas hoolimata rohejuttudest autode arv kasvanud keskmiselt 5% võrra aastas. /…/ On selge, et Hanimägede arvamuste aeg, mis seni on taganud Euroopa kiireimat autostumist, on lihtsalt läbi.“
Kontrollime, kas mitte_tallinna nime alt avaldati tõest infot.
KONTROLL
Parkimisnormatiivid
Faktikontroll palus artikli autorilt väidete osas täpsustust. Mitte_Tallinn juhtis tähelepanu linnaplaneerijatele tuntud esilekutsutud nõudluse (induced demand) teooriale, mille kohaselt toob autodele infrastruktuuri loomine kaasa laialdasema autode kasutamise. Autori sõnul tugineb sellele teooriale ka väide, et vähem parkimiskohti tooks „tõendatult kaasa autostumise vähenemise“.
Uurime esmalt esilekutsutud nõudluse teooriat. Artikli autor viitas oma vastuses faktikontrollile WSP ja RAND Europe’i koostöös valminud uuringule. Kokkuvõttev töö koondab esilekutsutud nõudluse teooria empiirilisi uuringuid OECDlt ja erinevatelt Euroopa riikidelt, et anda ülevaade esilekutsutud nõudluse efekti mõjust ning esinemistingimustest.
Teooria keskendub eelkõige liiklusummikute ja autoteede läbilaskvuse küsimusele. Uuringud näitavad, et suurendades teede läbilaskvust 10% võrra, kasvab teekasutajate arv umbes 2%. Samas jõutakse antud koond-uuringus järeldusele, et esilekutsutud nõudluse mõju suurust on raske hinnata erinevate uurimismeetodite ning raskesti hoomatava uurimisobjekti tõttu.
Sarnasele puudusele viitab ka hollandlaste tehtud analüüs. Nimelt on raske empiirilistes uuringutes eristada, kas sõitjate arvukus teel kasvab uute autojuhtide tõttu või pigem autojuhtide harjumuste muutumise tõttu – inimesed, kes enne alustasid teekonda varem või valisid kõrvalisi ümbersõite ummikute vältimiseks, valivad peale infrastruktuuri arendamist pigem peatee ja/või tipptunni.
Mitte_tallinn väidab esilekutsutud nõudluse teooriale tuginedes, et loobudes parkimiskohtade juurde ehitamisest on võimalik Tallinnas autokasutajate arvu vähendada. Sellega on aga kaks probleemi.
Esiteks, Mitte-Tallinna poolt viidatud uuring vaatab teelõike ja ummikuid, mitte parkimiskohti, seega viidatud uuring ei tõesta teooriat parkimiskohtade puhul.
Teiseks, isegi kui parem infrastruktuur kasvatab nõudlust, siis see otseselt ei tõesta vastupidist, et infrastruktuuri ebamugavamaks muutmine (nt parkimiskohtade vähendamine) vähendaks autode hulka linnas. Inimeste harjumusmustrid auto ostmisel ja autost loobumisel ei ole üks-ühele ümber pööratavad.
Parkimiskohtade kaotamise ja autode hulga vähenemise kohta on tehtud uuringuid erinevates linnades. San Franciscos 2021. aastal läbi viidud uuring näitab, et inimesed, kelle korteriga kaasnes parkimiskoht, omasid suurema tõenäosusega autot, kui need, kelle korteril parkimiskoht puudus, seda sõltumata lähedalasuvatest ühistranspordi võimalustest.
Uuringus oli võimalik vaadelda just seda seost, kuna uuriti loterii alusel jagatud kortereid, mille saamisel on peaaegu võimatu valida korterit parkimiskoha olemasolu alusel. Sarnast seost näitab ka New Yorgis tehtud selleteemaline uuring, kus võrreldi sarnase taustaga inimeste harjumusi nende elupiirkonda parkimisvõimaluste alusel.
Parkimisvõimaluste kitsendamise mõju liiklusele kinnitab ka näide Oslost, kus kesklinna tänavate parkimiskohad muudeti taskuparkideks, rattateedeks ja kohvikuterassideks, peale mida vähenes liiklus kesklinnas kolme aastaga 11% võrra. Seega toetavad uuringud mitte_tallinna väidet, et parkimisnormatiividest loobumine pidurdaks autostumist.
Autostumine Tallinnas
Autostumise tõestusena viitas autor oma täpsustuses Delfi 2018. aasta ja Postimehe 2020. aasta artiklitele. Mõlemad artiklid kinnitavad Maanteeameti (nüüd Transpordiamet) andmetele toetudes, et Tallinnas kasvab autode hulk ümardatult 5% aastas. Ka ERRi artikkel 2020. aastast kinnitab 5% kasvu, näidates et 2015. aastal oli Tallinnas Maanteeameti andmete järgi registreeritud 140 526 ning 2020. aastal 213 677 sõiduautot. Järelikult on autoril Tallinna autostumise kiiruse koha pealt õigus. Üleriigiliste sõidukite arvu tõusuga saab tutvuda siin.
Euroopa kiireim autostumine
Eurostati andmetel oli 2015. aastal Eestis registreeritud 676 596 ning 2020. aastal 808 689 sõiduautot. Järelikult on autode hulk sel perioodil kasvanud 20%. Sama perioodi andmeid võrreldes selgub, et kõige kiiremini on autostumine kasvanud Rumeenias (41%). Sellele järgnevad Läti (26%), Ungari (23%) ja Poola (21%) ning viiendat ja kuuendat kohta jagavad Eesti ja Slovakkia 20 protsendipunktiga. Uuemad Euroopaülesed andmed uute sõiduautode registreerimise kohta puuduvad.
Järelikult on Eestis autostumine kiire, kuid siiski mitte Euroopa kiireim.
OTSUS
Pigem tõsi
Eksisteerivad uuringud, mis tõendavad suhet parkimisnormatiivide vähendamise ja väiksema autokasutuse vahel. Siiski ei ole võimalik seda järeldada autori poolt faktikontrollile viidatud allikate põhjal. Tallinnas kasvab tõepoolest alates 2015. aastast registreeritud sõiduautode arv keskmiselt 5% aastas. Üldine autostumine Eestis ei ole küll Euroopas esikohal, ent oleme siiski pigem tipus.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.