Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Lauri Läänemets kirjutas EPL/Delfi Arvamusveebis, kommenteerides reformierakondlasest rahandusministri sotsiaalmeediapostitust: “Kõige suuremat kahtlust rahandusministri plaanis näitab aga pakkumine, et võiksime langetada tulumaksu 5-7% võrra, mis vähendaks aastas riigi sissetulekuid 400-560 miljonit eurot.“

KONTROLL

Kuna artiklis on juttu tööjõumaksudest, kontrollime, kuidas oleks eelmise aasta maksulaekumist mõjutanud tulumaksumäära alandamine 15% või 13%-ni, nagu minister Pentus-Rosimannus välja pakkus. Lähtume majandusteaduses levinud ceteris paribus põhimõttest ja juurde arvestame asjaolu, et ministri ettepaneku kohaselt võiks edaspidi kogu tulumaks laekuda kohalike omavalitsuste eelarvesse.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus mullu statistikaameti andmetel kokku ligi 1,652 miljardit eurot (täpsemalt 1 652 356 880). Siin tuleb arvestada, et hetkel on tulumaksumäär 20%, millest üle poole laekub kohalikele omavalitsustele (11,96%). Kohalikele omavalitsustele läks sellest rahast sama ameti andmetel 1,262 miljardit eurot, seega jäi riigile 390 miljonit eurot. Kui kogu tulumaks laekuks edaspidi kohalikele omavalitsustele, jääks riigieelarve ilma sama suurest summast.

Teeme ka teise arvutuse – milline tuleks riigitulu õgvendus siis, kui käsitleda ka kohalikke omavalitsusi riigi osana? 13% korral oleks füüsilise isiku tulumaks 1,074 miljardit eurot ning 15% korral 1,239 miljardit eurot. Seega, kui lahutada vastavad numbrid eelmainitud 1,652 miljardist, tuleks puudujääk vastavalt 413 ja 578 miljonit eurot.

Kokkuvõttes tulid meie arvutatud summavahemikud vägagi sarnased Läänemetsa pakutuga – meie puhul 390 kuni 578 miljonit, tema puhul 400 kuni 560 miljonit eurot.

Tulumaksuvaba miinimumi arvestamine ei mõjuta antud arvutuse käiku, kuna statistikaamet esitab netostatistikat tulumaksu laekumise kohta ehk pärast tulumaksuvaba miinimumi arvestamist. Statistikaameti kinnitusel on andmebaasis esitatud statistika arvutatud pärast enammakstud tulumaksu tagastust, mis tähendab, et enammakstud tulumaksu tagastamine arvutuskäiku samuti ei mõjuta.

OTSUS

Tõsi

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud Faktikontrolli projekti käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite avalikkuses (peamiselt meedias) väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.