FAKTIKONTROLL | Kas Šveits on ikka rahvusriik, nagu väidab Martin Helme?
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Martin Helme väide, et Šveits on rahvusriik.
TSITAAT
“Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits. Tark. Töökas. Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis. Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik,” ütles uueks EKRE esimeheks valitud Martin Helme partei 4. juuli kongressil peetud kõnes.
KONTROLL
Kuna oma kõnes rõhutab Martin Helme korduvalt Eesti kui rahvusriigi tähtsust, siis tsitaadist kontrollime, kas Eestile eeskujulikuks näiteks toodud Šveits on ikka rahvusriik.
Sõnal “rahvusriik” pole küll ühtset definitsiooni, ent on palju iseloomujooni, mis rahvusriike tihti peale iseloomustavad. UNESCO definitsiooni kohaselt kattuvad rahvusriigis geograafiliselt riigi poliitilised ja rahvuse kultuurilised piirid.
Rahvusriigi elanikud moodustavad ühe rahvuse, seda enamasti ühise päritolu, keele ja kultuuri kaudu. Ühine keel ja kultuur on osa rahvusriigi definitsioonist ka Vikipeedia ja Cambridge Dictionary kohaselt.
Enamasti Šveitsi rahvusriigiks ei loeta - seal elavad koos erinevatest etnilistest gruppidest ja erineva religiooniga inimesed.
Teadusajakirjas “Nations and Nationalism” avaldatud California ülikooli teadlaste artiklis klassifitseeritakse Šveitsi kui “mitmerahvuseline riik, kus rahvas koosneb mitmest erinevast rahvus-, etnilisest- ja keelegrupist.”
Šveitsi põhiseaduse kohaselt on riigil neli ametlikku riigikeelt - saksa, prantsuse, itaalia ja romanši keel.
Kui defineerida rahvusriiki ühe domineeriva riigikeele ja rahvuse kaudu, siis on Šveitsi sarnaseks rahvusriigiks raske lugeda.
OTSUS
Vale.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud projektis Faktikontroll jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
“Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits. Tark. Töökas. Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis. Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik,” ütles uueks EKRE esimeheks valitud Martin Helme partei 4. juuli kongressil peetud kõnes.
KONTROLL
Kuna oma kõnes rõhutab Martin Helme korduvalt Eesti kui rahvusriigi tähtsust, siis tsitaadist kontrollime, kas Eestile eeskujulikuks näiteks toodud Šveits on ikka rahvusriik.
Sõnal “rahvusriik” pole küll ühtset definitsiooni, ent on palju iseloomujooni, mis rahvusriike tihti peale iseloomustavad. UNESCO definitsiooni kohaselt kattuvad rahvusriigis geograafiliselt riigi poliitilised ja rahvuse kultuurilised piirid.
Rahvusriigi elanikud moodustavad ühe rahvuse, seda enamasti ühise päritolu, keele ja kultuuri kaudu. Ühine keel ja kultuur on osa rahvusriigi definitsioonist ka Vikipeedia ja Cambridge Dictionary kohaselt.
Enamasti Šveitsi rahvusriigiks ei loeta - seal elavad koos erinevatest etnilistest gruppidest ja erineva religiooniga inimesed.
Teadusajakirjas “Nations and Nationalism” avaldatud California ülikooli teadlaste artiklis klassifitseeritakse Šveitsi kui “mitmerahvuseline riik, kus rahvas koosneb mitmest erinevast rahvus-, etnilisest- ja keelegrupist.”
Šveitsi põhiseaduse kohaselt on riigil neli ametlikku riigikeelt - saksa, prantsuse, itaalia ja romanši keel.
Kui defineerida rahvusriiki ühe domineeriva riigikeele ja rahvuse kaudu, siis on Šveitsi sarnaseks rahvusriigiks raske lugeda.
OTSUS
Vale.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud projektis Faktikontroll jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.