15. juulil avaldas Taavi Aas Eesti Päevalehe arvamusportaalis arvamusloo Euroopa Liidu kliimaettepanekute paketist ja selle mõjudest Eestile. Aas kirjutas artiklis muuhulgas: „Eesti on taastuvenergia tootmises Euroopas esirinnas, värskeimate andmete kohaselt 6. kohal.“ (Loe siit)

KONTROLL

Saamaks täpsema ülevaate Eesti senistest edusammudest energiapöörde läbiviimisel, kontrollime, kas Eesti on tõepoolest taastuvenergia tootmises Euroopas 6. kohal.

Võtsime tsitaadi täpsustamiseks minister Aasaga ühendust. Aas selgitas saadetud vastuses, et viitas oma väites Eurostati andmetele, mis järjestab Euroopa Liidu liikmesriigid selle põhjal, kui palju 2019. aastal energia lõpptarbimise suhtes taastuvenergiat tarbiti.

Aas pidas seega silmas Euroopa Liidu, mitte terve Euroopa pingerida. Eesti taastuvenergiatarbimine moodustab neil andmetel 31,9 protsenti kogu siinsest energia lõpptarbimisest, mis annab Euroopa Liidu pingereas tõepoolest kuuenda koha. Eestist ettepoole jäävad Austria, Taani, Läti, Soome ja Rootsi, kelle energiatarbimisest moodustas taastuvenergia tunamullu Euroopa parimana 56,4 protsenti.

Taastuvenergiaallikate hulka kuuluvad Eurostati metoodikas päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia, laineenergia, maasoojusenergia, nii traditsiooniline kui ka modernne bioenergia ja jäätmeenergia.

Aasa väide on seega ebatäpne, sest ei sisalda täpsustust, et pingeritta kuuluvad vaid Euroopa Liidu, mitte terve Euroopa riigid. Terve Euroopa paremusjärjestuses on Eestist samadel Eurostati andmetel, millele Aas viitas, eespool ka Island, mille energiatarbimisest moodustab taastuvenergia 78,2 protsenti, samuti Norra 74,6, Bosnia ja Hertsegoviina 37,6, Montenegro 37,4 ja Albaania 36,7 protsendiga.

Eurostatis on aga andmed olemas vaid kümne riigi kohta, mis Euroopa Liitu ei kuulu. Puuduvad andmed näiteks Šveitsi kohta, mille taastuvenergiatarbimine moodustab Eurostatist erinevat metoodikat kasutava Our World in Data andmetel energia lõpptarbimisest samuti oluliselt suurema protsendi kui Eestis. Seega jääb Eesti kogu Euroopa pingereas pigem teise kümne keskele.

Täpne positsioon sõltub pingerea allika metoodikast, näiteks Our World in Data paremusjärjestuses on Eesti võrreldes Eurostati järjestusega madalamal, sest selles ei liigitata erinevalt Eurostatist taastuvenergiaallikaks traditsioonilist biomassi, mille hulka kuuluvad näiteks raiejäägid ja millest toodetakse suurem osa Eesti taastuvenergiast. Tuumaenergiat ei liigita taastuvenergiaks kumbki allikas.

Aasa väide on ebatäpne ka seetõttu, et mainib riikide pingerida taastuvenergia tootmises, mitte tarbimises, mida ministri viidatud Eurostati pingerida mõõdab. Taastuvenergia impordi- ja ekspordikogused on Euroopas siiski piisavalt väikesed, et olulist mõju need riikide järjestusele ei oma.

Kuna Aasa väide oleks kahe sõnastusvea parandamisel õige, ei loe me seda täiesti valeks. Siiski on eksitav väita, et Eesti on taastuvenergia tootmises Euroopa paremate hulgas.

OTSUS

Pigem vale

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.