FAKTIKONTROLL | Kas tõesti on pärast eelmist majanduskriisi Soomes 100 000 eestlast, nagu väidab Anti Poolamets?

Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Anti Poolametsa väide, et peale 2008. aasta majanduskriisi tõttu on Soomes 100 000 eestlast, kes ei kavatse tagasi tulla enne palkade tõusmist.

TSITAAT

25.11 oli eetris ETV saade "Esimene stuudio", kus Anti Poolamets väitis 2008. aasta majanduskriisi tagajärgedest rääkides järgmist: "Olukorrad oli vale majanduspoliitika, mille tõttu meil on 100 000 inimest Soomes, kes ei kavatsegi tagasi tulla enne, kui palgad tõusevad."

KONTROLL

Kui palju eestlasi üldse Soomes on?

31.12.2019 seisuga elas Soome statistikaameti andmetel Soomes 50 860 Eesti päritolu inimest ja rahvastikuministri Riina Solmani sõnul töötas eelmisel aastal Soomes hinnanguliselt 70 000 eestlast. Samuti võib jooniselt 1 lugeda, et mitte ühelgi eelneval aastal ei ole eestlaste arvukus Soomes ületanud 100 000 piiri. Kuigi pärast majanduskriisi on näha eestlaste väljarände suurenemist, ei ole numbrid ligilähedasedki Poolametsa väljaöeldud numbrile.

Joonis 1 Eesti pritolu elanike arv Soomes Allikas Tiit Tammaru Anneli Khriku ja Karin Kanguri t teemal Eesti ja Soome vaheline rnne kas peagi on oodata rndepret

Joonis 1. Eesti päritolu elanike arv Soomes. Allikas: Tiit Tammaru, Anneli Kähriku ja Karin Kanguri töö teemal “Eesti ja Soome vaheline ränne: kas peagi on oodata rändepööret?”

Kui vaadata kogu rände summat Soome alates Eesti taasiseseisvumisest, siis Soome kokku on rännanud 70 tuhat eestlast. Nendest umbes 50 tuhat on jäänud Soomes paikseks ja 20 tuhat Eestisse tagasi tulnud või rännanud edasi teise riiki.

Millised on eestlaste tagasirände plaanid?

2019. aasta küsitlusest selgus, et Soomest soovib Eestisse tagasi tulla 28% ja ei soovi 31%. Ülejäänud vastajad ei osanud küsimusele vastata. Peamisteks põhjusteks tõid küsitlusuuringus osalenud majanduslikult kindlustatuse, paremad tööalased arenguvõimalused ning sotsiaalse kindlustatuse Soomes.

Joonis 2 Eestaste tagasirnnet takistavad tegurid Allikas Ksitlusuuring Eestlased Soomes 2019

Joonis 2. Eestaste tagasirännet takistavad tegurid. Allikas: Küsitlusuuring „Eestlased Soomes 2019“

Samas on joonisel 3 välja toodud positiivne trend, kuidas alates 2012. aastast järjest enam inimesi naaseb Eestisse. Ühtlasi on vähenenud väljaränne Soome. Nende kahe trendi tulemusel saabub alates 2016. aastast Eestisse Soomest rohkem inimesi, kui siit ära läheb. Joonisel 4 saab täpsemalt näha tagasituleku põhjuseid. Suurimad põhjused on perekondlikud põhjused ja tööga seotud põhjused.

Joonis 3 Eestlaste migratsioon Soome ja Soomest tagasi Allikas ERR-i artikkel Ajalooline muutus rndevoog Eesti ja Soome vahel on vahetanud suunda

Joonis 3. Eestlaste migratsioon Soome ja Soomest tagasi. Allikas: ERR-i artikkel “Ajalooline muutus – rändevoog Eesti ja Soome vahel on vahetanud suunda”

Joonis 4 Eestlaste tagasirnde phjused Allikas Ksitlusuuring Eestlased Soomes 2019

Joonis 4. Eestlaste tagasirände põhjused. Allikas: Küsitlusuuring „Eestlased Soomes 2019“

Kokkuvõttes

Poolamets väitis, et Soomes on 100 000 eestlast. See number ei pea kuidagi paika. Tegelikkuses on see number ligi poole väiksem. Isegi kui vaadata eelnevaid aastaid, siis mitte ühelgi aastal ei ole Soomes olnud 100 000 eestlast. Samuti on üle lahe elavate eestlaste tagasi kojutulekut takistavad tegurid mitmekesisemad kui lihtsalt palk. Kuid ka sellele vaatamata on kodumaale pöörduvate eestlaste arv tõusutrendis.

OTSUS

Vale

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.