FAKTIKONTROLL | Kas Urmas Reinsalul on õigus, et üle Schengeni kehtestatakse piirikontrollid?
TSITAAT
Eesti välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) toetab piirikontrolli taastamist Eesti lõunapiiril, et luua täpne ülevaade, kui palju Ukraina sõjapõgenikke ning Vene Föderatsiooni elamisloata inimesi siseneb igapäevaselt Eestisse. 28. novembril ilmunud artiklis on Reinsalu väitnud Postimehele, et „Mulle öeldakse tihti vastuargumendina, et see oleks pretsedent Euroopas, aga argument ei päde,“ lisades enda väite põhjenduseks: „küll vormiliselt erinevate põhjendustega – on ajutise piirikontrolli taastanud: Taani, Norra, Austria, Prantsusmaa ja ka Rootsi.“
KONTROLL
Schengeni tsoon, mis on üks Euroopa Liidu toimimise aluseid, hõlmab enda alla 26 Euroopas paiknevat riiki, mis on kaotanud omavahelise piirikontrolli. 2019. aastal lahvatanud Covid-19 kriis ning sõja eskaleerumine Ukrainas on aga löönud Euroopa Liidu poliitikasse lõhesid, mille all on kannatada saanud ka piiridevaba Schengeni ala.
Schengeni piirieeskirja dokumendi kohaselt on liikmesriikidel lubatud taastada piirikontroll ohu korral riigi sisejulgeolekule või avalikule korrale. Antud meedet võib aga kohandada vaid viimase abinõuna ning kasutusele võetud piirangud peavad olema proportsioonis riiki ähvardava ohuga.
Ettenähtava ohu korral on riikidel lubatud kehtestada etteteatamisega piirikontroll 30 päevaseks perioodiks, mida on võimalik pikendada kuni potentsiaalse ohu maandumiseni, kuid mitte üle kuue kuu. Viivitamatu ohu korral on aga võimalik kehtestada piirangud kohaselt kümne päevaseks perioodiks, mida saab pikendada kahe kuuni.
Reinsalu sõnul ei oleks piirikontrolli kehtestamine Eesti lõunapiiril pretsedenditu samm, kuna sarnaseid meetmeid on kasutusele võtnud ka teised Schengeni riigid. Novembri kuu vältel on kehtestanud või pikendanud piirikontrolli meetmeid seitse Schengeni ala riiki.
Austria, Tšehhi, Saksamaa, Rootsi ja Prantsusmaa on piirikontrolli kehtestamise põhjenduseks toonud ebaseadusliku rändevoo suurenemise, organiseeritud kuritegevuse ohu ning Prantsusmaa puhul ka uued terrorismi ohud. Norra ja Taani on aga viidanud Ukrainas toimuvale sõjale ning vajadusele kontrollida mobilisatsiooni eest pagevaid vene kodanikke ja Norra puhul tagada gaasirajatiste ohutus.
Antud dokumendis on toodud välja kõik 349 teadet ajutise piirikontrolli taaskehtestamise kohta Schengeni tsooni riikides alates aastast 2006. Enamus antud sündmusi leidis aset 2015. aastal alanud Euroopa pagulaskriisi ning hilisema Covid-19 kriisi ajal.
Urmas Reinsalul on õigus, et mitmed Schengeni ala riigid on hiljuti taastanud ajutiselt piirikontrolli. Sellest hoolimata tuleb aga toonitada, et selliste meetmete kasutamine on Euroopa Liidu seaduste kohaselt lubatud vaid viimase abinõuna. Näitena saab tuua Austria, kes on alates 2015. aasta immigratsioonikriisist pikendanud piirikontrolle Ungari ja Sloveeniaga, tuues põhjuseks illegaalse immigratsiooni ohu. Euroopa Kohus leidis selle aasta märtsis, et antud pikendused ei ole proportsionaalsed ning kooskõlas Schengeni piirieeskirjaga, kuna piirikontrolli ei kasutatud erakorralise viimase sammuna.
OTSUS
Tõsi
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.