Siim Ruul, Eesti Väitlusselts

Esimene tõeline terav väitlus osalejate vahel sündis kahjuks alles kaks minutit enne kolmapäevase valimisstuudio lõppu, kui käimas olid viimased repliigid kultuuriteemadel. Ülejäänud poolteist tundi sisustas Mirko Ojakivi ja Andres Kuuse intervjuu kandidaatidega, kes suurtes küsimustes olid valdavalt sama meelt ning otsisid meeleheitlikult võimalust eristuda.

Debati võitjateks võiks pidada Toomas Kivimäge ja Romek Kosenkraniust, kes eristusid kaaslastest kui mitte mõtete, siis vähemalt väitlejaliku konkreetsuse poolest. Lisaks ideede tutvustamisele, mis jutupunktidena programmist olid kaasa võetud, suutsid nad oma argumente ka tõestada, erinevaid lahendusi võrrelda ning väitluse fookust viia tagasi saatejuhtide püstitatud teemasse.

Suurte visionääride tiitli võiks sel korral anda välja Andrei Korobeinikule ja Andres Metsojale. Küsimused, kuidas jõuame Pärnus mänguülikoolist pärisülikoolini või kuidas ikkagi kõige ilusamini liigutada Rail Balticult maha astuvad inimesed jõge ja rippraudteed pidi kesklinna, olid kahtlemata huvitavad, kuid puudu jäi Kivimäele või Kosenkraniusele omast jalad maas lähenemist.

Ei saa öelda, et Metsaoja ja Korobeinik poleks debatti sisuliselt panustanud, kuid selgitustest, kust tuleb kõigiks ideedeks rahastust, miks just Isamaad ja Keskerakonda on nende ideede teostamiseks vaja valida, jäid liigagi tihti õhku.

Väitluse huvitav fenomen oli Eesti 200 esindaja Sulev Alajõe, kel puudus küll mitme konkurendi karisma, kuid kes kasutas talle antud iga minuti maksimaalselt ära ja selgitas ehk kõige paremini, mille eest tema nimekiri Pärnus seisab.

Eristusid konkreetsed ideed hotellikettidest ja turismist, vesinikutootmisest, haridusküsimustest ja õpetajate leidmisest. Kas Alajõe sai sõna episoodiliselt saatejuhtide valikul või iseenda passiivsusest, jääb igaühe enda otsustada.

Kaotajateks võiks lahterdada Alar Lanemani ja Kalev Kaljuste. Kohati jäi mulje, et Laneman justkui ei tahakski debatist osa võtta, sest samal ajal kui konkurendid hoogsalt sõna saamiseks pastakaid vibutasid, lükkas EKRE esindaja tagasi ka saatejuhtide konkreetseid küsimusi, mille parim näide oli Pärnu randade ja sinilipu küsimus. Samal ajal said kaetud erakonna olulisemad jutupunktid munitsipaalmajadest, inimestest ja tuulepargist.

Kalev Kaljustel ei õnnestunud seegi! Mille eest sotsid Pärnus seisavad, kuidas nad teistest eristuvad või mis oli Kaljuste eesmärk selles väitluses jäi kahjuks arusaamatuks.