Siim Ruul: debati kõigis elementides jäi peale Kallas, aga kahju, et sisulist väitlust väga vähe oli
Aga kas sellest debatist saab teha järeldusi, kumb kandidaat võitis väitluse? Jah, Kaja Kallas!
Selleks peab vaatama, kuidas osalejad argumenteerisid, kasutasid oma mõtete selgitamiseks tõestust ja oponendi mõtteid ümber lükkasid – kõigis elementides jäi debatis läbivalt peale Kallas.
Kallas mõistab, et lisaks väitele vajab argumenteeritud seisukoht ka oma mõtete lahti seletamist. Kui Martin Helme väidab, et Eesti riigikaitse on kehvas seisus, sest andsime ära pea kõik oma „kahurid“, selgitab Kaja Kallas oma vastupidist seisukohta, pakkudes mitu põhjendust, kuidas Helme eksib. Martin Helmet see ei sega – ta kordab oma viimaste nädalate jutupunkti uuesti üle.
Sarnane muster kordub debatis jälle ja jälle – Helme on oma erakonna seisukohtade esitamisel enesekindel ja retooriliselt osav, kuid tihti jäävad need vaid väidete tasemele ning Kaja Kallase selgitustele vastamise asemel valitakse järgmine hüüdlause.
Väitluse jälgija ei saa olla samal ajal ekspert riigikaitses, vaimse tervise probleemides, energeetikas või riigieelarve tasakaalus – küll aga saab neis küsimustes seisukohta kujundada vaid siis, kui arutellu pakutakse kriitiliseks kuulamiseks ja mõtlemiseks ainest.
Pea igas teemas paistis silma ka Kaja Kallase ettevalmistus, mis väljendus oma seisukohtade tõestamiseks kasutatavas statistikas ning uuringutes.
Näiteid oli rohkem, need olid teemakohasemad ning argumentidega selgemalt seotud. Kui ka läks vaidluseks, kas mõni kasutatud viide on asjakohane, suutis Kallas reageerida ja leida järgmise või tuua välja oponendi kasutatud näidete veakohad nii pagulasnumbritest, inflatsiooni põhjustest kui ka riigieelarve tasakaalust rääkides.
Ei saa öelda, et Martin Helmel poleks olnud näiteid, kuid jäi siiski üldsõnalisemaks, tuginedes paljuski viidetel, mida on raske või lausa võimatu kontrollida, nagu isiklikud vestlused ühel või teisel koosolekul. Debati jälgijana ei ole mul aega teha väitlejaile faktikontrolli, kuid Kaja Kallase tõestust on mul võimalik hiljem kontrollida – Martin Helme väidetele kinnitust saada aga palju raskem.
Kahjuks saatis kogu väitlust häirivalt suur hulk demagoogiat. Mõlema osaleja lemmikvõte oli hämamise tõeline klassika – argumentum ad hominem, kus selle asemel, et vastata oponendi mõtetele, proovitakse rünnata tema isikut.
Kas Kaja Kallasel oli vaja öelda, et matemaatika pole kunagi olnud Helme tugevaim külg – kindlasti mitte!
Kas Kallase arutlus EKRE ja Kremli sõnumite sarnasusest sõltub kuidagi Viljar Veebli seotusest ühe või teise rahastajaga – pigem ei!
Debati huvides oleks olnud otsida sisulisemalt lahendusi püstitatud probleemidele, mitte proovida teisele poolele ära panna. Iga hetk, mis niigi piiratud ajas räägitakse Porto Francost või rohepöörde vandenõust, Mart Helme sõnavõttudest või Jürgen Ligi 20 aasta tagustest ettepanekutest, raisatakse võimalust pakkuda kuulajale sisulisi lahendusi Eesti elu edasiviimiseks.
Kahjuks suutiski debatt katta vaid murdosa teemadest, kuhu oskuslikuma modereerimisega oleks võinud ehk jõuda: haridus, meditsiin, sotsiaalsüsteem, maksud jne. Et arutelu juhtimine anti moderaatorite poolt juba kohe päris alguses väitlejate kätte ära, ei saa neile ka süüks panna, et ühel hetkel kujundasid teemasid Kallas ja Helme ise ega soostunud seda kontrolli enam Kärt Anveltile ja Raimo Poomile tagasi andma.
Nii Kaja Kallase kui Martin Helme tulihingelised valijad võivad end tunda kindlalt – oma asi sai lavalt hästi maha hõigatud. Neile, kes kummagi erakonna fänniks end ei paiguta, pakkus aga Kaja Kallas kindlasti sisulisema arutelu ja võitis seeläbi väitluse.