Eesti Väitlusseltsi poolt edastas kommentaarid ETV Tallinna linnapeakandidaatide debati kohta paneel koosseisus Herman Kelomees (Eesti Väitlusseltsi tegevjuht), Kätliin Lember (ülikooliväitluse Euroopa meistrivõistluste finalist) ja Hannus Luure (Eesti Väitlusseltsi endine kommunikatsioonijuht). Positiivselt hinnatakse argumenteeritust ning püsimist kohalike omavalitsustega seotud teemades, negatiivselt demagoogilisust.

Formaadi tempo on väga kiire ning kandidaatidelt ei saagi tingimata eeldada, et ideid palju rääkida või lahti seletada jõuab. Kiita tahaksime saatejuhte. Nad reageerivad kiiresti ja nõuavad kandidaatide väidetele tõestust. Peamised küsimused, mille ümber jutt pidevalt keerleb, on probleemid senises linnajuhtimises ning transpordikorraldus.

Üldine kriitika kõigile mittekeskerakondlastele: nad oskavad Keskerakonnale linnajuhtimises tehtut hästi ja argumenteeritult (näitlikustades ja seletades) välja tuua, küll aga on vähe tähelepanu nende endi tegelikel programmidel.

1. Kristen Michal (Reformierakond)

Väitlusseltsi paneeli hinnangul parima kandidaadina esinenud Michalile toob edu konkreetsus. Heidab Tallinnale ette suurema plaani puudumist. Seda teeb hiljem ka Züleyxa Izmailova, aga erinevalt temast on Michalil konkreetne idee: Tallinn-Helsingi kaksiklinna näol, seletamiseks formaat kahjuks aega ei anna. Uue võimaluse saabumisel mainib konkreetselt Tallinna-Helsingi tunnelit, ent see jääb loosungina õhku, ei kuule argumente, et miks see hea on.

Oskas vastata saatejuhi küsimusele raskeveokite linnast väljaviimise osas, näiteks Martin Helme jäi sellega hätta. Trammiküsimuses teadis konkreetseid arve maksumuse kohta. Tunneb enda platvormi, seisukohad on läbimõeldud ning esitatud soravalt ja konkreetselt, erinevalt Aasast jääb kogu aeg rahulikuks.

2. Erik Vest (Vaba Tallinna Kodanik)

Suurim üllataja. Oli debatiks selgelt hästi valmistunud ning jäi asjalikkusega silma. Suutis olla Keskerakonna suhtes kriitiline ilma lahmimiseta ja konkreetsete näidetega varustatult. Vest juhtis hästi tähelepanu bürokraatia probleemile ja korruptsiooni sisulisele olemusele Tallinnas, ainsana seletab seda teemat natukenegi lahti. Toob näite Pirita koolide olukorra ja parteiliste koolijuhtide kohta.

Mõjub kompetentselt, aga on kõige tagasihoidlikum tähelepanu eest võitlemisel ning vähemalt saate esimeses pooles jääb seetõttu sellest ka ilma. Otsustuskohaks oli pigem see, kas ta saab teise või Taavi Aasa järel kolmanda koha, Michali esitus oli otsustavalt ühtlasem.

Vest tõstatas väga olulise teema: Euroopa Liidu toetusrahad. Nendega on väga palju häid asju Tallinnas tehtud j senises mahus neid järgmisel kümnendil pole, sellele teemale peaks iga linnapeakandidaat tähelepanu pöörama.

Eristus teistest energilise lõpusõnaga.

3. Taavi Aas (Keskerakond)

Oleks saanud teise koha, kui oleks korruptsiooniteemas paremaid vastuseid andnud. Ei vastanud sellele, miks korruptsioon ei ole valimiste põhiteema, kuigi mitmed oponendid arvavad nii. Pööras küsimuse isiklikuks rünnakuks oponendi vastu, meenutades sellega Keskerakonna Savisaare-ajastut.

Räägib 50 000 tallinlase juurde tulemisest tasuta ühistranspordi mõjul, mis ilmselt ongi linna jaoks kogu selle ettevõtmise tegelik kasu. Ta seob sisseregistreeritute arvu teema eelarve suurusega ja näitab ära, et Keskerakond on linnakassat suurendanud. Õhku jääb küsimus sellest, mis saab väljakirjutuste tulemusel väiksematest omavalitsustest, aga kuna kriteeriumiks on siin debatis Tallinna heaolu, siis punktivõit Aasale.

PBK linna poolt rahastamise teema asjus räägib Aas, et venekeelse elanikkonna informeerimine on tähtis, aga seda on Rainer Vakral väga lihtne ümber lükata, rääkides sellest, et esinevad ainult Keskerakonna poliitikud.

Jätab hea mulje sellega, et oskab maksumusi hinnata, näiteks Lasnamäe trammi puhul. Näitab üles kübekest riigimehelikkust sellega, et tunnistab Tallinna mahajäämist kergliiklusteede osas. Tihti oskab etteheidetele vastata näidetega konkreetsetest asjade ärategemisest, mitmel korral parandab konkurente. Suudab kanda välja nii-öelda tiitlikaitsja rolli ja see läheb kokku ka Keskerakonna sõnumiga neil valimistel.

Aas on debatis on tempokam ja enesekindlam kui tavaliselt, kohati läheb mõne maitse jaoks ehk liiga ärevaks («mis sa seletad?» ja «tead, mine…»).

4. Martin Helme (Konservatiivne Rahvaerakond)

Retooriliselt vahest andekaim linnapeakandidaat pillub teravusi, suutes vähemalt selles debatis jääda hea maitse piiridesse.

Vastandus liikluskorralduse küsimuses hästi. Autostumise küsimuses rääkis faktidest, võrdles teiste riikidega ning oli konstruktiivne. Toob korraks sisse ka mošee teema, mille väärtus kohalike valimste debatis on küsitav, ent üldiselt suudab vältida EKRE-le tavapärast teemast kõrvale kaldumist (näiteks ei tule jutuks niinimetatud homopropaganda koolides, mis on õppekava ja seega riigi tasandi teema).

Ühelt poolt peaks linn linnahalli erastama ja potentsiaalselt lammutamisele saatma, aga Patarei tuleks ära osta ja linnaasutused sinna koondada. Jääb ebaselgeks, mis on see printsiip, mille alusel teeks EKRE linnaobjektide suhtes otsuseid. Samuti ebaselgeks jääb plaan seoses linnapropagandaga, eriti pidades silmas seda, et ta sellest rohkete esinemistega Tallinna TV-s kasu lõikab.

5. Rainer Vakra (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Juhatas debati hästi sisse, juhtides tähelepanu sellele, et valimistest valimistesse on samad teemad päevakorral olnud.

Ei seleta, miks tramm on mugavam ja kiirem, eriti arvestades väga kitsaid Tallinna tramme (lennujaama sõites ei mahu kohvrid kuhugi ära). Ja siis jälle: tramm on hea, mitmendat korda juba. Aga miks? Põhjendamisest jääb puudu, debati parimad üritavad seda vähemalt repliigi korras teha. Linnahalli osas hakkab rääkima Märt Sultsist, selmet pikemalt objekti tulevikku lahata.

Tõstatab üles väheräägitud PBK toetamise Tallinna linna poolt. Esimesena räägib natukenegi sügavamalt Reidi teest ja selle olemusest, saate alguses tõi juba välja mure seoses Tallinna mereääre kinniehitamisega.

Lõpusõnas jätab kasutamata võimaluse olla sisuline ning räägib endast kui spordimehest. Positiivseks vastunäiteks on siinkohal Vest.

6. Raivo Aeg (Isamaa ja Res Publica Liit)

Debati lõpupoole mainib ise, et on tagasihoidlik ja vaikne olnud.

Tõi reaalse näite, kuidas IRL ettevõtete nõukogudest riigikogulaste tagasikutsumisega tegi algust korruptsiooni elimineerimisega. Põhisõnum ongi lõpetada korruptsioon, aga vähe saame vastust küsimusele: mis siis tegelikult teha tahetakse? IRLi programmi kuuleme kahjuks kesiselt.

Kui Helme toob erastamise vastu täiesti adekvaatse Tallinna Vee näite (vesi läks kallimaks), siis tegi ettepaneku rääkida printsiibist, aga oleks võinud tuua vastunäite või lükata Helme näite ümber. Konkreetsusest jääb puudu.

Hea tähelepanujuhtimine selle osas, et Tallinn kulutab 300 tuhat eurot teavituse kojukandele väljaspool Tallinnat, see on vähe räägitud teema. Teeb õige märkuse, et arusaam rööpatranspordist kui soodsaimast ühistranspordi võimalusest võib olla aegunud. Linnahalli puhul räägib esimesena konverentsikeskusest ning toob vähemalt ühe näite, miks seda päriselt vaja on.

Lõpusõna peab saatejuht pooleks lõikama, sest ei suutnud seda piisavalt tempokalt teha.

7. Züleyxa Izmailova (Erakond Eestimaa Rohelised)

Jääb hätta oma suurte süüdistuste tõestamisega. Suured väited, aga tegelik sisu ei vasta nendele. IRLi korruptsiooni näiteks saab mingil moel Rail Balticu toetamine.

Rohelised väärivad kiitust programmi maksumuse välja arvutamise eest, kuigi kiiruga polnud võimalik faktikontrollida, et kas tema pakutud viis protsenti linnaeelarvest roheliste programmi maksumusena on õige number.

Tallinna TV-l on potentsiaali - aga mis Tallinn sellest saab? Ei seleta, miks see jääma peaks ja mis oleks teisiti tegemise väärtus. Ütleb, et oleks «väga äge», kui Patarei oleks kultuurikeskus. «Väga äge» ei anna põhjendust, miks seda peaks tegema või kas tegemist on optimaalse lahendusega ning mismoodi suhestub see alternatiividega.

Toob välja huvitava uue perspektiivi selles osas, miks inimesed autoga sõidavad - et lapsi kaugele kooli viia. Juhib tähelepanu, et pelgalt transpordiühenduste parandamine ei pruugi autostumise probleemi lahendada, probleemi tuleks näiteks lahendada ka koolihariduse tasemete võrdsustamisega. Idee juurde tulid tagasi ka mitmed teised kandidaadid kogu debati vältel.

Vahepeal kaob pikaks ajaks pildilt ära. Kohati jääb sõnade seadmisega hätta, esineb parasiitsõnu ja kohmakat lausestamist. Debati tempo läheb käib sõnavõttude mõjul maha.

8. Urmas Sõõrumaa (Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn)

Juhib teemat kõrvale enda valimisliidu poliitikast, ei aita kaasa platvormist arusaamisele. Tallinna TV sulgemise osas jäii veidi loosungilikuks, oleks võinud täpsemalt seletada, kuidas Tallinna TV raha teenima panemine võimalik on.

Eesmärk kõik lapse «töö» (koolikohustus koos trenniskäimiste jms huvidega) koolipäeva jooksul tehtud saada, on väga asjalik ja ehk isegi vajalik mõte. Küll aga on tegemist riikliku hariduspoliitika küsimusega, mida kohalik omavalitsus ei saa otsustada.

Esitab palju lendlevaid teid (näiteks mitmed pikad tunnelid Tallinna alla). Puudu jääb konkreetseid ja teostatavaid (see tähendab tõsiseltvõetavaid) ettepanekuid. Kõik mõtted ei ole väga selgelt väljendatud, näiteks Viimsi spordihalli mõttest lihtsalt ei saanud aru.