Majandusteemaline „Valimisstuudio“ oli ootuspäraselt särtsakas, aga ootuspäratult võrdse esinemiskvaliteediga. Väiksed erinevused tulid kindlasti välja, aga suurde häbisse keegi ei jäänud. See on arenenud poliitkultuuri märk ja loodan, et tulevikus näeme veel rohkem debatte, kus kandidaate eristavad mõtted, mitte niivõrd esinemisoskus. Erinevustest siiski lähemalt allpool.

Saade oli üles ehitatud nii, et esimeses pooles räägiti energia- ja rohepöörde teemadest ning teises laiemast majandus- ja maksupoliitikast. Oli nüüd põhjuseks osalejate väsimus, kompetents, abiliste valikud või miski muu, aga igal juhul kõlas saate alguses hoopis rohkem numbreid ja fakte kui saate teises pooles – sellest on kahju, sest just maksu- ja toetuspoliitilises debatis on lubaduste rahaline mõju kõige olulisem ja valijaile kõige tajutavam.

Saate parim: Riina Sikkut

Saate parima tiitlit väärib sotsiaaldemokraat Riina Sikkut, sest ta oli aktiivne väitluse algusest lõpuni, reageeris teravalt, aga põhjendustega läbivalt ning katsus teistest julgelt eristuda. Saates osalejatest oli just Sikkut kõige selgesõnalisem rohepöörde kaitsja. Sikkuti esituse muutsid veenvamaks seisukohtade loogiline selgitamine ning seda ei seganud ka poole pealt kähedaks muutuma kippuv hääl.

Parim selgitaja: Marek Reinaas

Eesti 200 esindaja Marek Reinaas paistis silma osavate selgitustega erinevatele saates tõstatatud küsimustele. Küllap oli sellest kasu nii mõnelegi televaatajale Eesti majanduselu oluliste küsimuste lahtimõtestamisel. Reinaas teadis fakte ja avas põhimõtteid, aga paraku jäi saate teises osas väheaktiivseks ja aeglaseks. Valimisotsuse tegemisel ei tulnud kasuks ka see, et oma erakonna konkreetsetest lubadustest oli juttu vähem kui üldpildi avamisest.

Omas teemas tugevad: Rain Epler ja Kristen Michal

Küll pigem enamikus küsimustes eri seisukohtadel, aga saates sarnase dünaamikaga esinesid EKRE Rain Epler ja Reformierakonna Kristen Michal: mõlemal oli saatepool, kus nad olid aktiivsed ja pakkusid argumente oma seisukohtade toetuseks, aga teises pooles jäid natuke nõrgaks. Epleri tugevus oli saate esimene pool, kus EKRE esindaja eristus selgelt teistest saates osalejatest rohepöörde kritiseerimisega ning Epler nägi vaeva seisukohtade põhjendamisega nii energia- kui metsandusdebatis.

Vastupidiselt oli Michal saate esimeses pooles tagasihoidlik ja üldsõnaline ning aktiviseerus alles teisel kolmveerandtunnil, kui teemadeks tulid majanduskasv ja maksupoliitika. Nendel teemadel avaldusid Michali soravus ja argumenteerimisoskus paremini kui saate esimeses pooles, kus konkreetsust asendas laiemate põhimõtete kirjeldamine.

Keskmikud: Siim Kiisler ja Priit Sibul

Parempoolsete Siim Kiisler ja Isamaa Priit Sibul ei vääri erilisi tiitleid, samas ei jooksnud ka otseselt lati alt läbi. Sibul valis vähe teistega vastanduda ja pakkus peamiselt analüüse, kuidas mingi protsess käib või milline mõne küsimuse poliitajalugu välja näeb.

Sellele vastupidiselt leidis Kiisler pidevalt teemasid, kus konkurente süüdistada, samas kui oma seisukohtades jäi põhimõtete tasemele ja konkreetsetest lubadustest oli juttu vähe. Saagu siinkohal ära märgitud, et põhimõttelisus ei ole halb – me tegelikult ei tea kõiki otsuseid, mida riigikogulastel nelja aasta jooksul vastu võtta tuleb, seega toetatava erakonna põhimõtetest lähtumine hääletamisel on mõistlik valik.

Kõige nõrgem: Taavi Aas

Taavi Aas ei esinenud otseselt halvasti, aga jäi teiste varju. Ta oli pigem vaikne, mõjus ebakindlana ja kohati ebaselgena. Vähe said tähelepanu Keskerakonna valimislubadused, kui jätta kõrvale kõigile tuntud tasuta ühistransport ja astmeline tulumaks. Sel hetkel, kui saatejuht Aasa noomis, paistis tema ebakindlus kõige selgemini välja.

Kokkuvõttes oli saade hoogne ja saatejuhid said hoo hoidmisega hästi hakkama. Peab kiitma ka poliitikuid, kes reeglitest ilusti kinni pidasid. Ideaalses maailmas tahaks näha veel rohkem võimalusi saates osalejate vahel otse üksteisele argumenteeritult vastu vaielda, aga eks seitsme osalejaga stuudios ongi seda keeruline korraldada.

Loodan, et seni eelistuseta valijaid jõudsid oma veendumusele killukese lähemale. Igal juhul soovitan kõigil valima minna – muidu valib keegi teine sinu eest!

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes.