Parim põhjendaja: Hanno Pevkur

Hanno Pevkuri sõnavõtud olid argumenteeritud. Tänu oma tänasele kaitseministri rollile oli ta debatiks hästi ettevalmistunud ja kasutas oma argumentide toetamiseks numbrilisi fakte, kogemuslugusid poliitiliste probleemide lahendamisest. Seejuures tegi ta seda veenvamalt kui teine n-ö koduväljaku eelisega (ametisolev minister) osaleja Urmas Reinsalu.

Kõige asjatundlikum: Ilmar Raag

Enda praktilises riigikaitselises kompetentsuses suutis kõige paremini veenda Ilmar Raag, tuues arutelusse edukalt näiteid oma kogemustest Kaitseliidu väljaõppe korraldamisel ning kriisiplaanide koostamisel.

Kõige parem ümberlükkaja: Hanno Pevkur

Pevkur juhtis tähelepanu faktivigadele oma kaaslaste seisukohtades ja pani neid olukordadesse, kus neil tuli kaitsta oma erakonnakaaslaste väljaütlemisi. Lisaks tuli ta ka edukalt toime enda suunas tehtud rünnakutega, millele antud argumenteeritud vastused tõrjusid rünnakud veenvalt tagasi.

Parim retoorika: Jaak Madison

Madison oli retoorikas läbivalt edukas, väljendid nagu “palju vana rauda ja inimliha” jäid kauemaks kõlama. Seda toetas enesekindel stiil, mis küll kohati kippus moderaatoritega tülinorimise piirile.

Arutelu edendaja: Raimond Kaljulaid

Kaljulaid seostas oma sõnavõtte läbivalt eelkõnelejatega, tuues välja nii ühisosa kui eriarvamusi. Üldises poliitdebattide kultuuris, kus kiputakse piirduma monoloogidega, oli see kui sõõm värsket õhku.

Kokkuvõttes tegi debati parima esituse Hanno Pevkur, paistes silma tugeva argumentatsiooni ning oskuslike faktiväidete ja ümberlüketega. Seekord jäi kõige nõrgemaks Neeme Väli, jäädes mõne küsimuse ja Keskerakonna platvormi selgitamisega kohati hätta. Põhjalikke sõjaväelisi kogemusi ei suutnud ta ka debatis enda kasuks esile tuua.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes.