Väitlejate puhul on oluline märkida, et nad väitlevad neile määratud pooltel ning ei esinda enda isiklikke seisukohti.

Karin Kase tõi välja, et täna ostetakse kanepit põrandaaluste kaupmeeste reeglite järgi: aine on kontrollimata, puudub vanusekontroll ja ülevaade klientidest ning sadu miljoneid potentsiaalset maksuraha liigub kuritegevusse. Samas on iga kolmas Eesti noor kanepit proovinud ja iga kümnes regulaarne tarbija. Nõudlus ei kao kuhugi, pakkumuse kontrollimine on iseasi. Kanepi mõjud tervisele on alkoholiga võrreldes tõestatult leebemad ning «kanepisurm» nähtusena võrreldes alkoholisurmadega pigem erandlik nähtus. «Nendes riikides kus kanep on legaliseeritud, on alkoholimüük oluliselt langenud,» lisab Kase.

Eitaval poolel väitlev Siim Vahtrus maalib kanepi tervisemõjudest sootuks teise pildi, tuues välja mitmeid eelkõnelejale vastukäivaid teadusuuringuid, mille kohaselt soosib kanep skisofreeniat, psühhoosi ning õpiraskuseid, eriti kui tarbijal on seisundite osas eelsoodumus. Vahtrus viitab ka uuringule, mille kohaselt kanepi tarbimine hoopis soodustab ja tõstab alkoholi tarbimist. Samas viib legaliseerimine ka suurema kanepi kogutarbimiseni, kuna aine on üldiselt kättesaadavam. Alaealistele jääb kanep huvitavaks ka pärast legaliseerimist, kuna nende jaoks säilib keelatud vilja efekt.

Võimaliku maksutulu juurde tagasi tulles selgitab Kase, et ei tohi unustada ka legaliseerimise ja tarbimisega kaasnevaid kulusid riigile. Mõlema väitleja jutust läbi käinud uuring Colorado osariigi kanepitarbimise kohta näitas, et kui iga maksudega teenitud dollari pealt tekkis ühiskonnale 15 dollari ulatuses alkoholi tarbimisega seotud kahju, siis kanepimüügiga oli saadud maksudollari pealt teenitav kahju 4,5 dollarit. Kui kanepit kasutataks asenduseks õhtusele veiniklaasile, oleks see riigile majanduslikult mõistlikum. Kase toob lisaks välja, et peale legaliseerimist säästaks riik pisisulide ja pühapäevasuitsetajate rikkumiste menetlemise pealt ning politsei saaks resurssi suunata tähtsamate küsimuste lahendamisele.

Podcast'i viimaseks kolmandikuks on pärast eriolukorra kehtestamist salvestatud lisavestlus, kus nüüd arutleti juba mitteväitluslikus vormis selle üle, kas kriis on ühte või teist poolt sisuliselt muutnud.

Väitlejad nõustusid üksmeelselt, et karantiiniperioodil tõuseks kanepi tarbimine piiratud tegevuste tõttu paratamatult. Potentsiaalseid stsenaariumeid on mitmeid: ühest käest võiks kanepi seaduslik kättesaadavus muuta inimesi eriolukorra reeglite suhtes kuulekamaks, kuna võimalus kodus lõõgastuda ennetaks seiklusteotsinguid väljaspool kodu. Teisalt on karantiini ja sotsiaalse isolatsiooni aeg niigi paljudele vaimselt kurnav. See võib omakorda süvendada kanepiga tõenäosust kanepiga seotud vaimse tervise probleemide tekkeks. Ka sellel mündil on teine külg, kuna psühhoosidest teist sorti vaimsete probleemide nagu depressiooni või ärevuse sümptomite leevendamiseks saab kanepit tõestatud efektiivsusega kasutada. Näiteks USAs on sellisel otstarbel kanepi tarvitamine juba osariigiti lubatud.

Koroonakriisis on lisaküsimuseks suitsetamise üldised mõjud tervisele. Nimelt on suitsetajatel on tõenäolisemalt hingamisteede haigused, mis võivad Covid-19 haiguse käiku raskendada, kui isik peaks nakatuma. Samas on erinevalt sigaretisuitsust võimalik kanepit ka muul viisil manustada, näiteks kookide või küpsiste sees.

Dialoogi lõpetuseks nõustusid mõlemad väitlejad, et nii enne kriisi kui ka praeguses eriolukorras oleks olenemata legaliseerimisest ikkagi mõistlik kulutada politseiresurssi prioriteetsematele küsimustele ja sihtgrupiks võtta organiseeritud kuritegevuse ninategelased, mitte suhteliselt kahjutud pühapäevasuitsetajad.