Erakonna Eesti 200 tänavusügiseste kohalike omavalitsuste valimiste programmis on lubadus "Koostame uue kohalike omavalitsuste korraldamise seaduse, kus sätestame selged nõuded hea tava järgimise, huvide konflikti vältimise ja eetilise käitumise osas."

MÕISTED

Seaduse loomise protsessis kasutatakse seaduse teksti kohta erinevaid mõisteid - "seaduseelnõu" ja "seadus". "Seaduseelnõu" tähistab väga lihtsustatult seaduse mustandit. See on tekst, mis võetakse koostamise aluseks ja mida hakatakse riigikogus täiendama. Ehk seaduseelnõu on potentsiaalne seaduse tekst. "Seadus" on tekst, mis on riigikogus kinnitatud ning juba presidendile välja kuulutamiseks edasi antud - nii-öelda seaduse puhtand.

KONTROLL

Hea valimistava näeb ette, et vastavatel valimistel esitatavad lubadused käivad kokku parajasti valitava esinduskogu pädevusega. Kontrollime, kas see valimislubadus on kohaliku omavalitsuse pädevuse piirides.

Seadusloome on üldlaastus nelja-etapiline protsess: luuakse seaduseelnõu, otsustatakse seaduse koostamise algatamine, toimub 3 lugemist riigikogus ning viimaseks kuulutatakse seadus välja. Lugemiste käigus täiendatakse seaduse teksti riigikoguliikmete ettepanekutest lähtuvalt. Seaduseelnõu koostatakse enamasti valitsuse poolt ministeeriumite eestvedamisel. (Riigikogu; Seadusloome) Vastavalt põhiseadusele on seaduseelnõu algatatamise pädevus riigikogu liikmel, parlamendis tegutseval fraktsioonil, riigikogu komisjonil ja Eesti valitsusel. (Põhiseaduse muutmist võib algatada ka president.) (Eesti Vabariigi põhiseadus § 103).

Seega kohaliku omavalitsuse pädevuses seaduse algatamine ega koostamine ei ole.

OTSUS

Puudulik

Eesti 200 võib seadusloome protsessiväliselt seaduseelnõu koostada või osaleda seaduseelnõu kirjutamisel. Siiski, kohaliku omavalitsuse tasandil ei ole pädevust esitada seaduseelnõud riigikogule seadusmuudatuse alustamiseks. Samuti ei saa ükski erakond üksi koostada ühtegi seadust. Seega ei ole Eesti 200 lubadus koostada uus kohalike omavalitsuste korraldamise seadus kooskõlas kohaliku omavalitsuse pädevusega ning ei täida head valimistava.

Faktikontroll kontrollib ainult kas väljaütlemised lähevad hea valimistavaga kokku ja ei soosi ega kritiseeri ühtegi erakonda ega maailmavaadet.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide või vastuolu hea valimistavaga, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusselts 2017. aastal käivitatud Faktikontrolli projekti käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid.

Faktikontrolli KOV-valimiste eri eesmärk on kontrollida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega seotud väiteid, valimislubadusi ja väljaütlemisi, et tagada võimalikult faktipõhine ja valimistega seotud ühiskondlik arutelu.

KOV-eri kontrollid järgivad samu faktipõhisuse, läbipaistvuse ja erapooletuse põhimõtteid ning kontrolli protsessi nagu tavalised kontrollid. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond.

KOV-eri kontrollidele antakse üks viiest hinnangust: eeskujulik, hea, nii ja naa, kasin, ja puudulik.

Valimiskontrollis hinnatakse ainult seda, kas väljaütlemised lähevad hea valimistavaga kokku, see ei soosi ega kritiseeri ühtegi erakonda ega maailmavaadet.