VALIMISKONTROLL | Kas Isamaa võimule tulekul Tartus saabki heade mõtete linnast Eesti vabariigi pealinn?
Isamaa lubadus nr 1 Tartus: „Tartu pealinnaks! - Tartu on Eesti kõrgharidus- ja teaduskeskusena ning kogu Põhja-Euroopa ühe mõjukaima kultuurikeskusena kogu Eesti tasakaalustatud arengu eestvedaja. Siia tuleb julgelt tuua senisest oluliselt rohkem ministeeriume ja riigiasutusi."
KONTROLL
Kontrollime kas lubadus vastab valimiste heale tavale ning on kooskõlas kohalike omavalitsustele antud pädevustega.
Praegu asub Tartus üks ministeerium - haridus- ja teadusministeerium. Kõik ülejäänud ministeeriumid asuvad Tallinnas. Ministeeriumite asukohad tulenevad ministeeriumite põhikirjast, mille kinnitab vabariigi valitsus (Vabariigi valitsuse seadus § 42 lg 1 ja 2 p1). Seega saavad ministeeriumite asukoha üle otsustada ministrid, põhikirja koostades, ning vabariigi valitsus, kes põhikirja kinnitab.
Ka riigiasutuste asukohad paneb paika nende põhimäärus, mille kinnitab, sarnaselt ministeeriumite omale, kas Vabariigi Valitsus, minister või riigisekretär. (Vabariigi Valitsuse seadus § 43 lg 5).
Vastavalt põhiseadusele on seaduseelnõu algatamise pädevus riigikogu liikmel, parlamendis tegutseval fraktsioonil, riigikogu komisjonil ja Eesti valitsusel. (Põhiseaduse muutmist võib algatada ka president.) (Eesti Vabariigi põhiseadus § 103) (vt ka seda Päevalehe artiklit). Seega kohalikel omavalitsustel siinkohal pädevust ei ole ja ministeeriumid otsustava Vabariigi Valitsuse kinnitusel ise, kus nad asuvad.
Hetkel on ametlikult Eesti pealinnaks Tallinn. See on paika pandud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega (§5). Ka seda ei saa muuta kohalik omavalitsus.
Järelikult ei saa Isamaa üksi kohaliku omavalitsuse tasandil ministeeriume ja riigiasutusi Tartusse tuua. Samuti ei saa Isamaa kohaliku omavalitsuse pädevusega teha Tartust pealinna.
OTSUS
Puudulik
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide või vastuolu hea valimistavaga, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud Faktikontrolli projektis jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad kontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid.
Kohalike valimiste erikontrolli eesmärk on hinnata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega seotud väiteid, valimislubadusi ja väljaütlemisi, et tagada võimalikult faktipõhine ja valimistega seotud ühiskondlik arutelu.
KOV-eri kontrollid järgivad samu faktipõhisuse, läbipaistvuse ja erapooletuse põhimõtteid ning kontrolli protsessi nagu tavalised kontrollid ning projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond.
Valimiskontrollis hinnatakse ainult seda, kas väljaütlemised lähevad hea valimistavaga kokku, see ei soosi ega kritiseeri ühtegi erakonda ega maailmavaadet.
KOV-eri kontrollidele antakse üks viiest hinnangust: eeskujulik, hea, nii ja naa, kasin, ja puudulik.