VALIMISKONTROLL | Kas Keskerakonna võit tõstaks tõesti päästjate ja politseinike palka?
Keskerakonna üleriigilises KOV valimiste programmis on lubadus: "Toetame jätkuvalt politseinike, päästjate, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate keskmise palga tõstmist."
KONTROLL
Kontrollime, kas Keskerakonna lubadus on kooskõlas hea valimistava kriteeriumiga, et "valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega."
Politsei ja piirivalve seaduse paragrahv 70 sätestab, et politseiametnike palgamäärad, lisatasude maksude alused ja ulatuse ning palgajuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister. Selle alusel määravad politseiametnike täpsed palgad politsei- ja piirivalveameti vanemametnikud.
Pöördusime politseinike palka puudutavate seaduste mehhanismi täpsustamiseks ka siseministeeriumi poole. Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp kommenteeris seaduseid järgmiselt: "Kehtiva seaduse järgi on politseiametnik Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab siseminister oma määrusega ning selle alusel määrab tööandja politseiametnikule palga.
Palgamäärasid võib diferentseerida politseiametnike ametikohtadel kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel vastavuses Politsei- ja Piirivalveameti palgajuhendiga ning Sisekaitseakadeemia töötasustamise korraga." Järelikult pole kohalikel omavalitsustel politseiametnike palga määramises mingit rolli.
Politseiametnikele sarnasel viisil määratakse ka päästjate palgad. Päästeteenistujate palgad sätestab päästeteenistuse seaduse paragrahv 11, mille alusel kehtestab päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ning päästeteenistujatele muutuvpalga ja lisatasude maksmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva määruse lisade 1, 2 ja 3 järgi kehtestavad üksikute päästeteenistujate palgad päästeteenistuse vanemametnikud. Seega ei saa kohalikud omavalitsused ka päästjate palka mõjutada. Omavalitsused saavad siiski rahastada vabatahtlike päästjate tegevust.
Meditsiinitöötajate palkade alammäärad sätestatakse üleriigilise kollektiivlepinguga tervishoiutöötajate ja nende tööandjate esindajate vahel koostöös sotsiaalministeeriumi ja haigekassaga. Palkasid mõjutab ka valitsuse määrus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mis määrab näiteks suurematest keskustest eemal tegutsevate perearstide kaugustasu. Kohalikud omavalitsused kollektiivlepingu ega määruse sisu mõjutada ei saa. Meditsiinitöötajate täpsed palgad määrab neile tööd pakkuv tervishoiuasutus. Kuna kohalikud tervishoiuasutused, näiteks perearstikeskused, on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 põhjal omavalitsusüksuse halduses, saab omavalitsusüksus nendele asutustele rohkem raha eraldades seal töötavate arstide palkasid siiski vähesel määral mõjutada.
Erinevalt politseinike, päästjate ja enamike meditsiinitöötajate palgast saab kohaliku omavalitsuse üksus mõjutada sotsiaaltöötajate palka. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6. paragrahvi järgi on linnas või vallas sotsiaalabi ja -teenuste korraldamine üks omavalitsusüksuse ülesannetest. Kohalike sotsiaaltöötajate palgajuhendi koostab linna- või vallavalitsus ja kinnitab volikogu.
Järelikult on Keskerakonnal võimalik omavalitsustes võimule pääsedes mõjutada sotsiaaltöötajate, kuid mitte politseinike ega päästjate palka. Vähesel määral saaks Keskerakond mõjutada ka meditsiinitöötajate palka.
OTSUS
Kasin
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide või vastuolu hea valimistavaga, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud Faktikontrolli projektis jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad kontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid.
Kohalike valimiste erikontrolli eesmärk on hinnata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega seotud väiteid, valimislubadusi ja väljaütlemisi, et tagada võimalikult faktipõhine ja valimistega seotud ühiskondlik arutelu.
KOV-eri kontrollid järgivad samu faktipõhisuse, läbipaistvuse ja erapooletuse põhimõtteid ning kontrolli protsessi nagu tavalised kontrollid ning projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond.
Valimiskontrollis hinnatakse ainult seda, kas väljaütlemised lähevad hea valimistavaga kokku, see ei soosi ega kritiseeri ühtegi erakonda ega maailmavaadet.
KOV-eri kontrollidele antakse üks viiest hinnangust: eeskujulik, hea, nii ja naa, kasin, ja puudulik.